Uued nõuded üksi ei taga hoonete energiasäästu
04. september
Jaanuarist hakkavad Eestis eramajadele, koolidele ja
büroohoonetele kehtima uued energiatõhususe miinimumnõuded, kuid
kriitikute hinnangul ei taga need iseenesest energiasäästu.
Nõuded tulenevad eurodirektiivist ning majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium põhjendab neid energia kallinemisega. Samas
teevad need hoone ehituse ja renoveerimise senisest kallimaks, vahendas "Aktuaalne Kaamera."
9. jaanuarist 2013 hakkavad kehtima majade energiatõhususe uued nõuded, mis
puudutavad näiteks eramuid, koole ja büroohooneid. Eramute energiakulu
normid ühe ruutmeetri kohta vähenevad veerandi võrra. Kortermajade
nõuded jäävad esialgu samaks. See ei tähenda kohustust midagi ümber
ehitada, küll aga muutuvaid nõudeid tulevikus ehitatavatele ning
oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele.
"Kõik need uued nõuded on läbi simuleeritud ja on tegelikult tänapäevaste vahenditega suhteliselt mõistlike hindadega saavutatavad," kinnitas majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet.
Kui
terve mõistus ütleb, et kokkuhoid tulevaste küttearvete pealt on just
see, mille poole püüelda, siis energeetija ja ehitusasjatundjad möönavad
uute nõuete puhul seda, et need käsitlevad probleemi vaid üht kitsast
tahku.
"Mida säästlikum maja on, seda rohkem mõjutavad seda inimeste harjumused. Täiesti identsete majade ja identse tehnika puhul ulatuvad need vahed kaheksakordseks," tõi välja Tartu regiooni energiaagentuuri ekspert Kalle Virkus.
Teine probleem seisneb sellest, et uued nõuded arvestavad vaid hoone kasutusfaasi.
"Energiasäästu
puhul võiks arvestada, millest see maja ehitatud, millistest
materjalidest, kui kaugelt on need transporditud. Lisaks on oluline ka
see, mis saab materjalist pärast seda, kui selle maja eluiga otsa saab,"
sõnas OÜ Saulerman juhataja Ragner Lõbu.
Allikas: ERR
