Riik on asunud puidust ehitamist toetama
27. juuni

Ain Alvela, Äripäev

Keskkonnami­nister Keit Pentus-Rosimannus on seda meelt, et puidu­le tuleb leida kodumaal seni­sest rohkem kasutusalasid ja üks selline valdkond on kaht­lemata ehitussektor. Kasvõi ju­ba selle tõttu, et puidu kasuta­mine ehituses vähendab CO2 emissiooni - ühe kuupmeet­ri puidu paigutamine ehitisse tähendab, et õhku paisatakse umbes kaks tonni süsinik­dioksiidi vähem.

"Uus valitsusliit tahab kaa­sa aidata puidukasutuse hoo­gustamisele, võtta maha se­niseid piiranguid ja vähen­dada bürokraatiat," kinnitab Pentus-Rosimannus. Minister kutsub puidu- ja ehitussektori ettevõtjaid üles teada and­ma nendest ebamõistlikest ja asjatutest piirangutest, mis praegu puidu kasutamist ta­kistavad.

Eraldi kategooria on nn tehasemajad, näiteks Tartus te­gutsev Kodumaja on leidnud oma toodangule tänulikud kasutajad Taanis ja Norras, kuhu müüakse juba aastaid mitmekorruseliste korterma­jade detaile, millest juba ehi­tusplatsil valmis maja kokku monteeritakse. Säärane majaehitus on kii­re ja kõikidele osapooltele mu­gav, maja detailide valmista­mine ei toimu lageda taeva all, vaid tsehhis ilmastiku eest kaitstult.

"Tehasemaja kontseptsioon on kuluefektiivsem kui tradit­siooniline majaehitamine, see on kasutajasõbralik lahendus ja seetõttu üle maailma tõusev trend," kinnitab Lauri Kivil. "Klient valib internetilehelt endale sobiliku maja välja, tootjaga kooskõlastatakse de­tailid ja nüansid ja töö algab." Ta tunnistab, et praegu veel lähevad säärased moodulmaja tooted valdavalt piiri taha, sest esiteks on meie seadus­andluse tõttu siin keeruline rohkem kui kahekorruselisi maju ehitada ja teiseks ei oska eestimaalane neid veel hinna­ta. Sestap on tootjatel mõtte­kam keskenduda ekspordile.

Tänapäevane tehnoloogia võimaldab puidust valmis­tada väga tugevaid ja suurt koormust taluvaid konstrukt­sioonielemente. Liimpuidust konstruktsioone valmistav Põlvamaa puidutööstus Peet­ri Puit Arcwood on võtnud sü­dameasjaks kodumaisele pui­dule võimalikult kõrge lisand­väärtuse andmise, viimase tööna paigaldas ettevõte ra­jatavale Tondiraba jäähallile Eestis seni suurimad katuse kandetalad.

Tegemist on kodumaise ressursi kasutamise tänuväär­se ettevõtmisega, sest kogu tooraine ja ka töö on pärit Ees­tist, toode ise - liimpuidust fermid jäähalli katuse toesta­miseks - on aga innovaatiline ja selle lisandväärtus kätkeb endas lisaks kõigele muule ka kõrgel tasemel keerukat insenerilahendust. Tondiraba jää­hallide kompleks on suurim omataoline Eestimaal, selle ehitamisel kasutatava liimpuidu maht on üle 1300 m3, mis on kordades suurem kui järg­mine samalaadne ühiskond­lik läbi ajaloo valminud ob­jekt, Tondi tennisehall.


Puidutööstus kui kohaliku elu arendaja

Arcwoodi esindaja Tarmo Tamm peab väga oluliseks, et puittoodete innovatsioon toimub valdavalt toorme lä­hedal, st mitte Tallinnas kui keskuses, vaid Põlvamaal metsade keskel. "See loob kõrgema lisand­väärtusega töökohtasid ka maapiirkondades, antud ju­hul siis Põlvas," märgib Tamm. "Noored haritud inimesed ei pea minema suurtesse linna­desse, vaid saavad ennast lä­bi toodete ekspordi teostada globaalselt ka väikestes koh­tades."

Tamm räägib, et sarnane, metallist valmistatud toode on hinna poolest liimpuiduga samas suurusjärgus.Näiteks Tondiraba jäähal­lide kompleksi ehituse kokku umbes 22 miljoni euro suuru­sest eelarvest moodustab pui­du osakaal keskeltläbi 1,2 mil­jonit eurot.

Riigikassa aga saab puidust ehitades maksudena oluliselt rohkem raha tagasi, sest kohalikku toorainet kasutades jääb loodud väärtus sada prot­senti Eestisse, kogu ahelajooksul tasutakse maksud Eesti rii­gile, seda siis alates metsatraktorite tööst ja kütuseaktsiisist kuni tootmise ja paigalduse­ni. Alternatiivse metallkonstruktsiooni puhul läheb im­porditud tooraine raha liht­salt välja ja ka selle tootmisel tasutud maksud jäävad mõn­da teise riiki.

"Oluline on jälgida ka CO2 bilanssi puidust ja metallist ehitamise võrdluses," selgitab Tamm. "Kui puit kasvades seob CO2-te ja antud juhul ladusta­takse see fermidesse, siis me­tallist fermide tootmisel eral­dub tohutu kogus CO2-te, mil­le tekkimise vastu kogu maa­ilm tänapäeval suurt lahin­gut peab."

Tamm lisab, et Tondiraba jäähalli rajamine on suure­pärane näide riigimehelikust käitumisest, sest peetakse sil­mas laiemat pilti ja mitte ai­nult odavaimat hinda.

Kommentaar: Puit on 21. sajandi betoon

Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu puidukasutuse edendamise teemajuht

On ilmselge, et mida aeg edasi, seda populaarsemaks puitehitus taas muutub ja liimpuidu tehnoloogiatel on siinkohal võtmeroll.

Londonis tegutsev tun­nustatud arhitekt Alex de Rijke on viidanud puidule kui 21. sajandi betoonile, rõhuta­des selle suurepäraseid oma­dusi ja keskkonnasõbralik­kust. Mitmetes Euroopa rii­kides on sama teadmise baa­silt hakatud aktiivselt puitehitust arendama, tänu mil­lele on jõutud 8-9korruseliste puitkorterelamute ja kon­torihooneteni, kuid puitehituse tehnoloogiad on välja arendatud ka 20 korruse saa­vutamiseks.

Avalik sektor võikski siin­kohal olla võimaluste loo­ja, teenäitaja ja teadlik tellija, eelistades puidu kasutamist ehituses. See loob võimalu­sed ettevõtete arenguks, ko­gemuste ja teadmiste kasvamiseks perspektiivikas vald­konnas, maksutulu suure­nemiseks ja üleüldise jõuku­se kasvuks kohaliku toorme kasutamise ja väärtustami­se kaudu. Puidukasutus pakub lee­vendust ka Eesti maapiirkon­dade jätkusuutlikkuse prob­leemile, puidusektoriga seo­tud 50 000 töökohast on üle 80% väljaspool suuri linnu.

 Puit on 21.sajandi betoon.Tondiraba jäähalli ehitus. Foto: Arcwood

Otsid kodu?