Riik on asunud puidust ehitamist toetama
27. juuni 2014
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus on seda meelt, et puidule tuleb
leida kodumaal senisest rohkem kasutusalasid ja üks selline valdkond on kahtlemata
ehitussektor. Kasvõi juba selle tõttu, et puidu kasutamine ehituses vähendab
CO2 emissiooni - ühe kuupmeetri puidu paigutamine ehitisse tähendab, et õhku
paisatakse umbes kaks tonni süsinikdioksiidi vähem.
"Uus valitsusliit tahab kaasa aidata puidukasutuse hoogustamisele, võtta
maha seniseid piiranguid ja vähendada bürokraatiat," kinnitab
Pentus-Rosimannus. Minister kutsub puidu- ja ehitussektori ettevõtjaid üles
teada andma nendest ebamõistlikest ja asjatutest piirangutest, mis praegu
puidu kasutamist takistavad.
Eraldi kategooria on nn tehasemajad, näiteks Tartus tegutsev Kodumaja on
leidnud oma toodangule tänulikud kasutajad Taanis ja Norras, kuhu müüakse juba
aastaid mitmekorruseliste kortermajade detaile, millest juba ehitusplatsil valmis
maja kokku monteeritakse. Säärane majaehitus on kiire ja kõikidele osapooltele
mugav, maja detailide valmistamine ei toimu lageda taeva all, vaid tsehhis
ilmastiku eest kaitstult.
"Tehasemaja kontseptsioon on kuluefektiivsem kui traditsiooniline
majaehitamine, see on kasutajasõbralik lahendus ja seetõttu üle maailma tõusev
trend," kinnitab Lauri Kivil. "Klient valib internetilehelt endale
sobiliku maja välja, tootjaga kooskõlastatakse detailid ja nüansid ja töö
algab." Ta tunnistab, et praegu veel lähevad säärased moodulmaja tooted
valdavalt piiri taha, sest esiteks on meie seadusandluse tõttu siin keeruline
rohkem kui kahekorruselisi maju ehitada ja teiseks ei oska eestimaalane neid
veel hinnata. Sestap on tootjatel mõttekam keskenduda ekspordile.
Tänapäevane tehnoloogia võimaldab puidust valmistada väga tugevaid ja suurt
koormust taluvaid konstruktsioonielemente. Liimpuidust konstruktsioone
valmistav Põlvamaa puidutööstus Peetri Puit Arcwood on võtnud südameasjaks
kodumaisele puidule võimalikult kõrge lisandväärtuse andmise, viimase tööna
paigaldas ettevõte rajatavale Tondiraba jäähallile Eestis seni suurimad katuse
kandetalad.
Tegemist on kodumaise ressursi kasutamise tänuväärse ettevõtmisega, sest kogu
tooraine ja ka töö on pärit Eestist, toode ise - liimpuidust fermid jäähalli
katuse toestamiseks - on aga innovaatiline ja selle lisandväärtus kätkeb endas
lisaks kõigele muule ka kõrgel tasemel keerukat insenerilahendust. Tondiraba
jäähallide kompleks on suurim omataoline Eestimaal, selle ehitamisel
kasutatava liimpuidu maht on üle 1300 m3, mis on kordades suurem kui järgmine
samalaadne ühiskondlik läbi ajaloo valminud objekt, Tondi tennisehall.
Puidutööstus kui kohaliku elu arendaja
Arcwoodi esindaja Tarmo Tamm peab väga oluliseks, et puittoodete innovatsioon
toimub valdavalt toorme lähedal, st mitte Tallinnas kui keskuses, vaid
Põlvamaal metsade keskel. "See loob kõrgema lisandväärtusega töökohtasid
ka maapiirkondades, antud juhul siis Põlvas," märgib Tamm. "Noored
haritud inimesed ei pea minema suurtesse linnadesse, vaid saavad ennast läbi
toodete ekspordi teostada globaalselt ka väikestes kohtades."
Tamm räägib, et sarnane, metallist valmistatud toode on hinna poolest liimpuiduga
samas suurusjärgus.Näiteks Tondiraba jäähallide kompleksi ehituse kokku umbes
22 miljoni euro suurusest eelarvest moodustab puidu osakaal keskeltläbi 1,2
miljonit eurot.
Riigikassa aga saab puidust ehitades maksudena oluliselt rohkem raha tagasi,
sest kohalikku toorainet kasutades jääb loodud väärtus sada protsenti
Eestisse, kogu ahelajooksul tasutakse maksud Eesti riigile, seda siis alates
metsatraktorite tööst ja kütuseaktsiisist kuni tootmise ja paigalduseni.
Alternatiivse metallkonstruktsiooni puhul läheb imporditud tooraine raha lihtsalt
välja ja ka selle tootmisel tasutud maksud jäävad mõnda teise riiki.
"Oluline on jälgida ka CO2 bilanssi puidust ja metallist ehitamise
võrdluses," selgitab Tamm. "Kui puit kasvades seob CO2-te ja antud
juhul ladustatakse see fermidesse, siis metallist fermide tootmisel eraldub
tohutu kogus CO2-te, mille tekkimise vastu kogu maailm tänapäeval suurt lahingut
peab."
Tamm lisab, et Tondiraba jäähalli rajamine on suurepärane näide
riigimehelikust käitumisest, sest peetakse silmas laiemat pilti ja mitte ainult
odavaimat hinda.
Kommentaar: Puit on 21. sajandi betoon
Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu puidukasutuse edendamise
teemajuht
On ilmselge, et mida aeg edasi, seda populaarsemaks puitehitus taas muutub ja
liimpuidu tehnoloogiatel on siinkohal võtmeroll.
Londonis tegutsev tunnustatud arhitekt Alex de Rijke on viidanud puidule kui
21. sajandi betoonile, rõhutades selle suurepäraseid omadusi ja
keskkonnasõbralikkust. Mitmetes Euroopa riikides on sama teadmise baasilt
hakatud aktiivselt puitehitust arendama, tänu millele on jõutud
8-9korruseliste puitkorterelamute ja kontorihooneteni, kuid puitehituse
tehnoloogiad on välja arendatud ka 20 korruse saavutamiseks.
Avalik sektor võikski siinkohal olla võimaluste looja, teenäitaja ja teadlik
tellija, eelistades puidu kasutamist ehituses. See loob võimalused ettevõtete
arenguks, kogemuste ja teadmiste kasvamiseks perspektiivikas valdkonnas,
maksutulu suurenemiseks ja üleüldise jõukuse kasvuks kohaliku toorme kasutamise
ja väärtustamise kaudu. Puidukasutus pakub leevendust ka Eesti maapiirkondade
jätkusuutlikkuse probleemile, puidusektoriga seotud 50 000 töökohast on üle
80% väljaspool suuri linnu.
Puit on 21.sajandi betoon.Tondiraba jäähalli ehitus. Foto: Arcwood