Puitmajasektori teadustööd annavad suuniseid nii tootjatele kui riigile
13. august 2018
Eesti Puitmajaliit tunnustab neljandat korda parimaid puitmajasektori valdkonna lõputöid. 2018.aasta konkursile laekunud magistritööd lahendasid ristkihtliimpuidu tulepüsivuse ning niiskustehnilisi probleeme, puitkarkasshoone akustika küsimusi ning riigi rolli keskkonnasäästliku ehitamise edendamisel ja puitmajasektori innovaatilisuse arendamisel.
Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Kaarel Väer hindab selle aasta töid kõrgetasemelisteks ja kinnitab, et puitehitusega seonduvate uurimusküsimuste käsitlemine on muutunud ülikoolides üheks prioriteediks. „Konkursil andis väga tugevalt tooni 2017.aasta lõpus läbi viidud ainulaadne täismõõdus CLT hoone tulekatse, samuti olid väga head analüüsid riikliku ehituspoliitika tulemuslikkusele,“ sõnab Väer, kuid lisab, et parimate tööde tunnustamisel lähtuti sel aastal eelkõige sektori tänaseid aktuaalseid probleeme käsitlevatest küsimustest.
Puitmajasektori elu- või avalike hoonete tootmis- ja ekspordimahust 90% moodustavad täna puitkarkasshooned, ülejäänud 10% kuulub palkkonstruktsioonidele. „Leidsime, et kõige tugevam töö lahendas sel aastal puitkarkasshoonete akustikaga seonduvaid kitsaskohti,“ ütleb Väer. „Ettevõtted ekspordivad täna suures mahus 4-5 korruselisi kortermaju. Akustika temaatika peab olema nendes hoonetüüpides lahendatud hindele „viis“.“
Konkursi korraldaja, Eesti puitmajaklastri juhi Lauri Kivili hinnangul on selle aasta teadustööde hulgas ka suurepärane lugemismaterjal poliitikakujundajatele. „Soovime täna näida tõeliselt rohelise riigina. Kui vaatame ehitussektorit, siis moodustab see ligi 40% maailma CO2 heitmetest, aga sammud selle kolossaalse numbri vähendamiseks on olnud liiga tagasihoidlikud“, ütleb Kivil. Kivili hinnangul peaks riik küsimust lahendama oluliselt terviklikumalt ning keskkonnasäästlike ja innovaatiliste ehitusviiside edendamiseks soodustama erinevate regulatsioonidega suuremas mahus just puidu kasutamist. „Magistritööd toovad selles osas väga selgelt esile riikliku keskkonnasäästliku ehitusviisi edendamise puudulikkuse ning oskamatuse olla innovaatilise ehituse eestvedaja,“ lisab Kivil.
2018. aasta teadustöö konkursi tulemused
I preemia: Kaarel
Sepp (TTÜ) „Heliisolatsiooninõuete täitmine kergkonstruktsioonidest
eluhoonetes”, juhendaja Marko Ründva
II preemia: Maarja Linda Ojarand (TTÜ) „Lisasoojustuselementidega
rekonstrueerimise analüüs ja tootearendus”, juhendaja Targo Kalamees
III preemia: Merle Zimmer (EMÜ) „Ehitustehnoloogia ja materjalide valik
keskkonna aspekte arvestades Eesti ehitusturul – hetkeolukord ja
trendid”, juhendaja Kaarel Sahk
Preemiakonkursi kaudu annab Puitmajaliit ja -klaster omapoolse panuse, et edendada sektori ettevõtete ja kõrgkoolide vahelist laiapõhjalist koostööd ning innustada noori üliõpilasi kirjutama teadustöid just puitehitiste teemadel. Preemiate väljajagamist alustati 2015.aastal, kusjuures osaleda saavad Eesti kõikide kõrgkoolide tudengid nii bakalaureuse-, magistri- kui rakenduskõrghariduse astmes. Üliõpilase lõputöö peab käsitlema kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust või andma olulist lisandväärtust Eesti puitmajasektorile. Kõik puitmajasektori teadustöö konkursil osalenud diplomitööd (sh eelmised aastad) on kättesaadavad Eesti Puitmajaliidu ja klastri kodulehekülgedel „Teadustöö konkursi“ rubriigis
Puitmajasektori parima teadustöö konkurssi toetab Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klastri täistaotluse projekt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) klastrite arendamise programmi raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
