"Arvamus, et puitmaja on kindlasti tuleohtlikum ja ebastabiilsem kui kivimaja, on tugevalt inimeste teadvusesse juurdunud," tunnistab Timbeco Woodhouse OÜ peaprojekteerija Karel Koitla.
"Rääkides aga üksikute eramajade tulepüsivusklassidest, mis määratakse ehitusloaga, saavad puit- ja palkmajad tulepüsivusklassi TP3 nagu kivimajadki," lisab ta.
Ka puitmaja on võimalik ehitada tulekindlalt, ent enne projekteerimist tuleb otsustada, millist tulepüsivust soovitakse saavutada. Sellest lähtuvalt valitakse puitmajale sobilikud materjalid.
"Konstruktsioone ja lahendusi on erinevaid, alates puitvoodri värvimisest tulekindlate värvidega ning lõpetades spetsiaalsete ehitusplaatidega, millega saavutatakse vastavus väga rangetele tulepüsivusnõuetele, näiteks mitme korteriga rida- või korrusmajade puhul," lausub Koitla.
Korter- ja ridamajades tuleb tagada, et ühes maja osas või korteris puhkenud tulekahju ei leviks teatud aja jooksul edasi teistesse korteritesse. Kasutades õigeid materjale, pole vaja puitmajas tulekahju karta.
Eestis palju eelarvamusi
Suuresti eelarvamuste tõttu ehitatakse Eestis puidust kortermaju ja ühiskondlikke hooneid võrreldes Skandinaavia maadega tunduvalt vähem. Põhiline erinevus seisnebki traditsioonides ja eelarvamustes.
"Meie tellijad ja arhitektid ei kasuta puitu materjalina eriti tihti ja palju, nad eelistavad betooni ja metalli. Kardetakse tule- ja helikindlusega seonduvat, samuti usutakse, et puitmaja on tuulistes ja nõudlikes ilmastikuoludes ebastabiilsem kui kivimaja," nendib Koitla.
Puitmaja konstruktsiooni jäigastatakse mitmesuguste lahendustega, näiteks ehitus-plaatidega, sissetapitud diagonaalkarkassiga ja puittappühendustega, mis tagavad konstruktsioonide stabiilsuse.
"Moodsate ehitiste puhul uuringud ja katsed punase kuke hirmu ei toeta. Tule suhtes on teras kehvemgi materjal kui puit, sest puittalade pealispinna söestumine aeglustab kandevõime kadumist," sõnab Koitla.