Puidu väärindamine edendab äri ja eksporti
26. september 2014

Puidu väärtust saab tõsta kümneid kordi 

Täispuidust lastemööbli tootmisele spetsialiseerunud AS-i Suwem juha­tuse liige Kaido Mäesalu on seda meelt, et kõige suurem lisandväärtus antakse puidule läbi õige turunduse.

„Ühte ja sama toodet on võima­lik müüa väga erineva hinnaga, tuleb vaid leida õige sihtgrupp ja vaevu­da toote väärtusi selgitama," leiab Mäesalu. „Kui müüa saematerjal tar­bijale läbi uudsete lahenduste ja disai­ni, saab see hoopis kõrgema lisand­väärtuse ja selliste toodete eest on võimalik ka kõrgemat hinda küsida."

Näiteks kui ümarpalgi tihumeetri hind on suurusjärgus 75-80 eurot, siis Suwemist väljamineva puidu kuupmeetri hind, kui sellest on saanud laste­le kasvamiskeskkond, on juba 1700 eurot. Loomulikult lisandu­vad aksessuaarid ja tekstiilid, aga ikka­gi tõestab firma, et puidu väärtust on võimalik kordades tõsta.

„Hangime toorainet Eesti saeveski­test ja oleme kvaliteediga rahul," ütleb Mäesalu. «Kättesaadavuse üle ei saa nuriseda. Olgugi, et mida kõrgemale väärtusahelas liikuda, seda keerulise­maks see muutub - ehitusmaterjali ei saa kasutada mööbli tootmiseks."

Kas tooret on tarvis ka välismaalt osta? „Me ei välista varsti seda võima­lust, kui siinsed hinnad jätkavad kas­vamist," tunnistab ta.

Puitu kasutatakse kesiselt

Kasespooni tootja OÜ Valmos on teinud investeeringuid eesmärgiga laiendada tooteportfelli ja vähendada sõltuvust Rootsi mööblikontsernist IKEA. Järgmisel aastal plaanib ette­võte pea kahekordset uute tootegruppide kasvu.

Tegevjuht Heiki Vahermets on veendunud, et meie ehituses kasuta­takse puitu veel suhteliselt kesiselt. „Sellest on kahju, sest puit on arhitek­tuurselt kasutuselt piiramatute või­malustega ja sageli nii mehaaniliste omaduste kui ka tulekindluse poolest parim valik," kinnitab ta

Vahermets märgib, et Eesti mure on ka selles, et siin pole head alterna­tiivi paberipuu kasutamiseks, sest kui Rootsi ja Soome vajadused peaksid vähenema ja turuhinnad metsaoma­nike jaoks liiga madalaks muutuvad, pole kodumaal paberipuuga suure­mat peale hakata.

„Eriti suure mõjuga on taoline olu­kord just kaasikupuistu raiete puhul," märgib Vahermets. «Erametsaomanik peatab kaseraide kui paberipuu hind pole piisavalt atraktiivne ja ootab paremaid aegu." Seega näeb ta suurt puidukasutuse ressurssi energiatoot­mises, pelletitööstuses ja hakkeküttel.

Puidu väärindamine ehk saemater­jalist mitmekesise toodangu valmis­tamine on Vahermetsa sõnul Eestis tegelikult heas seisus, samas ka aren­guperspektiiviga.

«Arengule on takistuseks toorme nappus, sest saeveskite potentsiaali pole täielikult rakendatud," leiab ta. „Ka saeveskid keskenduvad ise too­dangumahtu suurendamisele, tootmi­se optimeerimisele ja materjali järelväärindamisele."

Eesti metsast pärit palk on suurepärane

Puidust kergeid väliehitisi ja aia-tooteid valmistav AS Imprest tööt­leb peeneläbimõõdulist okaspuitu ehk niinimetatud latti, kasutades ümarfreesimise tehnoloogiat.

Ettevõtte juhataja Timo Hermelini sõnul on sisuliselt tegemist treimi­sega, mille käigus antakse toorme­le ühtlane silindrikujuline profiil. Kasutatakse kuuse- ja männipuitu läbimõõduvahemikus 5-20 cm ja pik­kustes 2,5; 3; 3,7 ja 4 meetrit. Hermlin räägib, et esmalt sorteeritakse toor­materjal pikkuste kaupa erinevates­se läbimõõduklassidesse, freesimis-liinidel on võimalik materjali terita­da, faasida, poolitada ja profileerida.

Pärast freesimist too­dang süvaimmutatakse, kasutades vaakum-sur-ve-vaakum tehnoloo­giat. Tooted jagunevad kolme gruppi: ajatoo­ted, mänguväljakud ja aianduskaubad.

«Esimesse gruppi kuuluvad kõikvõimalikud postid ja latid, teise kiiged, tornid, liivakas­tid," selgitab ta. «Kolmandasse peenraäärised, lillekastid, aiaelemendid ja muud. Tegemist on lõpptoodan­guga, mida pole vaja enam töödelda. Impresti kasutatava materjali alter­natiiv on ka paberipuit, mida Eestis vähe väärindatakse. Seetõttu suuna­me metsamehi latti tegema, mille­ga suurendame kodumaise tooraine väärtust."

Ta kinnitab, et tooraine ostetakse Eestist, valdavalt suurematelt metsa-firmadelt. «Meile on oluline tooraine pärit­olu, sest suur osa toodangust müüakse FSC-sertifikaadiga," mär­gib Hermelin. «Kvaliteet peab vasta­ma saepalgi kvaliteeditingimustele, sine osas oleme mõnevõrra lepliku­mad."

Puitmajade tootjate teenistus tuleb piiri tagant

Eesti ühe teenekama, juba 1988. aas­tal asutatud puitmajade tootja AS-i Matek tegevdirektor Sven Mats kin­nitab, et element- ja ruumelement-majade tootmine annab võimaluse lisada ümarpalgile väärtust 15-40 korda. „Seega ühe tihumeetri palgi müümise asemel saab ruumelement-majade puhul puidule anda ligi neljakümnekordse väärtuse," selgitab ta.

Väärtusahel on pikk, alates metsa ülestöötamisest, väljaveost, kuivata­misest, saagimisest, hööveldamisest kuni projekteerimise, avatäidete toot­mise ning sihtturgudele transpordi ja püstitamiseni.

„Väga oluline fakt on, et umbes kaheksakümmend viis protsenti kogu Eesti puitmajatööstuse tuludest tuleb piiri tagant," räägib Mats. „Seega tuuakse puumajade tootmise ja müü­giga märkimisväärne kogus raha Eesti majandusse."

Kui Eesti majatootjad on edukad välisturgudel, siis kodus eelistatak­se Matsi sõnul endiselt kivimaterjale. „Arhitektide ja tellijate teadlikku­se tõstmine võiks tähendada ka Eestis puitmaterjali senisest enamat kasu­tamist kortermajade, büroohoonete ja sotsiaalobjektide ehitamisel," leiab Mats. „Meie saekojad suudavad pak­kuda kogu puitmaja ehituseks vajami­nevat materjali, tõsi, üsna kõrge hin­natasemega."

Nii pakub Rootsi tarnija Rootsis too­detud hööveldatud ja kuivatatud prussi Mateki Pärnu tehases umbes 10% meie saeveskitest odavama hinnaga.

Mats usub, et kuna puit- ja ruumelement ehituslahendused kipuvad järjest enam trügima kivi- ja betoon-ehitiste turule, siis on puitmajaehitaja järgmine suur väljakutse kõrgustesse pürgimine.

Palmako väärtusahel kadusid ei tunnista

Eesti suurimasse kodumaisel kapitalil põhinevasse metsan-duskontserni Lemeks Grupp kuuluva AS-i Palmako põhitege­vusala on freesprussist aiamajade toot­mine. Teise suure valdkonnana tehakse ka liimpuittooteid - liimpuittalasid, duo-trio-talasid ja liimpalki. Lemeks Gruppi kuulub kakskümmend kaks tütar- ja sidusettevõtet, mis kõik tegevad metsa- ja puidutööstuses, alustades sobilike kinnistute soeta­misest, metsa ülestöötamisest, puidu töötlemisest gruppi kuuluvates sae­veskites ja lõpetades valmistoodetega.

Ettevõtte turundusjuhi Ingrid Lambi ütlust mööda on mõlemal juhul tegu tavalisest saematerjalist kõrge lisandväärtusega valmistoote loomisega. Ta räägib, et aiama­jade puhul on Palmako läbi aastate laiendanud tootesortimenti - lisaks klassikalistele majadele tehakse laste mängumaju, paviljone, auto varjualuseid, tööriistakuure ja muud taolist. Vähem ka palkmaju.

„Tootearenduse eesmärgiks on pakkuda suuremat lisaväärtust nii meie klientidele kui lõpptarbijatele," ütleb Lamp.

Aastas toodab Palmako üle 40 000 puitmaja ja ligi 30 000 m3 liimpuit-tooteid. «Selliste mahtude juures on juba kriitilise tähtsusega toorme stabiil­ne kättesaadavus," tunnistab Lamp. „Palmakos kasutatakse toorainena kuuse saematerjali. Pool kasutatavast materjalist tuleb Eesti saeveskitest, teise poole impordime Venemaalt ja vähesel määral Lätist."

2013. aastal käivitas Palmako Kavastu üksuses puidugraanulite tootmise, mis võimaldab ära kasuta­da tootmisjäägid. «Kõrgema lisandväärtuse konteks­tis rääkides tootsime alguses graanulit ja eksportisime seda lahtiselt, puis­tena," kirjeldab Ingrid Lamp. „Pärast väikepakendi tootmisliini soetamist pakendame nüüd lahtise graanuli 15-kilostesse kottidesse, andes seelä­bi tootele veelgi väärtust."

Lisandväärtus toob riigile raha juurde

AS-i UPM-Kymmene Otepää juht Ando Jukk selgitab, et lisandväär­tust arvutatakse järgmise metoo­dika alusel: ärikasum või -kahjum (EBIT) pluss ettevõtte tööjõukulud pluss põhivara kulum jagatud tööta­jate keskmise arvuga. Nõnda väljen­datakse seda EAS-i kodulehel.

„Kui mõõta, mida me teeme pui­dusektoris või tootmises laiemalt, siis lisandväärtuse valem räägib sellest, et tuleb olla kasumlik, investeerida ja maksta head palka töökohti kokku hoides," arutleb Jukk.

Kui tarbijad eelistavad importkaupa, siis paraku nad sisuliselt minimeerivad enda võimalusi saada pare­mat palka. Ettevõtted peavad olema jätkusuutlikud. Kui ettevõtte tegevu­sele või toodangule kliente ei jagu, tuleb kulud madalal hoida või uksed sulgeda. Ka raha tuleb riiki juurde tuua, et majandus saaks kasvada.

„Puit, toit ja põlevkivi on päris palju kõlama jäänud erinevates vii­mase aja sõnavõttudes," ütleb Jukk. „Kui anname kohalikule ressursi­le korralikult lisandväärtust ja need tooted, mida teeme, suuname riigist välja, siis on loogiline, et raha tuleb riiki juurde."

Toorainest rääkides tõdeb Jukk, et kohalik puitu tarbiv tööstus saab suurema osa toorainest kätte lähipiirkonnast ja seda seetõttu, et see puit on olemas, metsad vajavad majandamist ja transpordikulud jää­vad madalaks.

„Tööstuse ja metsaomaniku vahelise suhtlemise käivitab puidu hind ja nõud­lus, mis on omava­hel tugevalt seotud," selgitab Ando Jukk. „Kohalik tööstus maksab minu arva­tes konkurentsivõi­melist hinda."

Metsandusliku tegevuse suhtelist passiivsust on toit­nud Juki sõnul peamiselt transporditemaatika, maksud ja bürokraatia. Kõik need teemad kokku tähendavad seda, et metsaomaniku kulud on suu­red. Puidunõudlust hoiab tagasi see, et igale metsast saadavale sortimendi­le pole kohapeal mõistlikke lahendusi.

Taastuvenergia tootmine on tema arvates üks kodumaisele puidu­le lisandväärtuse loomise kohti. Kui puit jõuab energiatootmisse, saavad osa paljud - metsaomanikud, metsa ülestöötajad, vedajad, energiatootjad ja tarbijad.

Ketlin Rauk, Eesti Mets