Puidu väärtust saab tõsta kümneid kordi
Täispuidust lastemööbli tootmisele spetsialiseerunud AS-i Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu on seda meelt, et kõige suurem lisandväärtus antakse puidule läbi õige turunduse.
„Ühte ja sama toodet on võimalik müüa väga erineva hinnaga, tuleb vaid leida õige sihtgrupp ja vaevuda toote väärtusi selgitama," leiab Mäesalu. „Kui müüa saematerjal tarbijale läbi uudsete lahenduste ja disaini, saab see hoopis kõrgema lisandväärtuse ja selliste toodete eest on võimalik ka kõrgemat hinda küsida."
Näiteks kui ümarpalgi tihumeetri hind on suurusjärgus 75-80 eurot, siis Suwemist väljamineva puidu kuupmeetri hind, kui sellest on saanud lastele kasvamiskeskkond, on juba 1700 eurot. Loomulikult lisanduvad aksessuaarid ja tekstiilid, aga ikkagi tõestab firma, et puidu väärtust on võimalik kordades tõsta.
„Hangime toorainet Eesti saeveskitest ja oleme kvaliteediga rahul," ütleb Mäesalu. «Kättesaadavuse üle ei saa nuriseda. Olgugi, et mida kõrgemale väärtusahelas liikuda, seda keerulisemaks see muutub - ehitusmaterjali ei saa kasutada mööbli tootmiseks."
Kas tooret on tarvis ka välismaalt osta? „Me ei välista varsti seda võimalust, kui siinsed hinnad jätkavad kasvamist," tunnistab ta.
Puitu kasutatakse kesiselt
Kasespooni tootja OÜ Valmos on teinud investeeringuid eesmärgiga laiendada tooteportfelli ja vähendada sõltuvust Rootsi mööblikontsernist IKEA. Järgmisel aastal plaanib ettevõte pea kahekordset uute tootegruppide kasvu.
Tegevjuht Heiki Vahermets on veendunud, et meie ehituses kasutatakse puitu veel suhteliselt kesiselt. „Sellest on kahju, sest puit on arhitektuurselt kasutuselt piiramatute võimalustega ja sageli nii mehaaniliste omaduste kui ka tulekindluse poolest parim valik," kinnitab ta
Vahermets märgib, et Eesti mure on ka selles, et siin pole head alternatiivi paberipuu kasutamiseks, sest kui Rootsi ja Soome vajadused peaksid vähenema ja turuhinnad metsaomanike jaoks liiga madalaks muutuvad, pole kodumaal paberipuuga suuremat peale hakata.
„Eriti suure mõjuga on taoline olukord just kaasikupuistu raiete puhul," märgib Vahermets. «Erametsaomanik peatab kaseraide kui paberipuu hind pole piisavalt atraktiivne ja ootab paremaid aegu." Seega näeb ta suurt puidukasutuse ressurssi energiatootmises, pelletitööstuses ja hakkeküttel.
Puidu väärindamine ehk saematerjalist mitmekesise toodangu valmistamine on Vahermetsa sõnul Eestis tegelikult heas seisus, samas ka arenguperspektiiviga.
«Arengule on takistuseks toorme nappus, sest saeveskite potentsiaali pole täielikult rakendatud," leiab ta. „Ka saeveskid keskenduvad ise toodangumahtu suurendamisele, tootmise optimeerimisele ja materjali järelväärindamisele."
Eesti metsast pärit palk on suurepärane
Puidust kergeid väliehitisi ja aia-tooteid valmistav AS Imprest töötleb peeneläbimõõdulist okaspuitu ehk niinimetatud latti, kasutades ümarfreesimise tehnoloogiat.
Ettevõtte juhataja Timo Hermelini sõnul on sisuliselt tegemist treimisega, mille käigus antakse toormele ühtlane silindrikujuline profiil. Kasutatakse kuuse- ja männipuitu läbimõõduvahemikus 5-20 cm ja pikkustes 2,5; 3; 3,7 ja 4 meetrit. Hermlin räägib, et esmalt sorteeritakse toormaterjal pikkuste kaupa erinevatesse läbimõõduklassidesse, freesimis-liinidel on võimalik materjali teritada, faasida, poolitada ja profileerida.
Pärast freesimist toodang süvaimmutatakse, kasutades vaakum-sur-ve-vaakum tehnoloogiat. Tooted jagunevad kolme gruppi: ajatooted, mänguväljakud ja aianduskaubad.
«Esimesse gruppi kuuluvad kõikvõimalikud postid ja latid, teise kiiged, tornid, liivakastid," selgitab ta. «Kolmandasse peenraäärised, lillekastid, aiaelemendid ja muud. Tegemist on lõpptoodanguga, mida pole vaja enam töödelda. Impresti kasutatava materjali alternatiiv on ka paberipuit, mida Eestis vähe väärindatakse. Seetõttu suuname metsamehi latti tegema, millega suurendame kodumaise tooraine väärtust."
Ta kinnitab, et tooraine ostetakse Eestist, valdavalt suurematelt metsa-firmadelt. «Meile on oluline tooraine päritolu, sest suur osa toodangust müüakse FSC-sertifikaadiga," märgib Hermelin. «Kvaliteet peab vastama saepalgi kvaliteeditingimustele, sine osas oleme mõnevõrra leplikumad."
Puitmajade tootjate teenistus tuleb piiri tagant
Eesti ühe teenekama, juba 1988. aastal asutatud puitmajade tootja AS-i Matek tegevdirektor Sven Mats kinnitab, et element- ja ruumelement-majade tootmine annab võimaluse lisada ümarpalgile väärtust 15-40 korda. „Seega ühe tihumeetri palgi müümise asemel saab ruumelement-majade puhul puidule anda ligi neljakümnekordse väärtuse," selgitab ta.
Väärtusahel on pikk, alates metsa ülestöötamisest, väljaveost, kuivatamisest, saagimisest, hööveldamisest kuni projekteerimise, avatäidete tootmise ning sihtturgudele transpordi ja püstitamiseni.
„Väga oluline fakt on, et umbes kaheksakümmend viis protsenti kogu Eesti puitmajatööstuse tuludest tuleb piiri tagant," räägib Mats. „Seega tuuakse puumajade tootmise ja müügiga märkimisväärne kogus raha Eesti majandusse."
Kui Eesti majatootjad on edukad välisturgudel, siis kodus eelistatakse Matsi sõnul endiselt kivimaterjale. „Arhitektide ja tellijate teadlikkuse tõstmine võiks tähendada ka Eestis puitmaterjali senisest enamat kasutamist kortermajade, büroohoonete ja sotsiaalobjektide ehitamisel," leiab Mats. „Meie saekojad suudavad pakkuda kogu puitmaja ehituseks vajaminevat materjali, tõsi, üsna kõrge hinnatasemega."
Nii pakub Rootsi tarnija Rootsis toodetud hööveldatud ja kuivatatud prussi Mateki Pärnu tehases umbes 10% meie saeveskitest odavama hinnaga.
Mats usub, et kuna puit- ja ruumelement ehituslahendused kipuvad järjest enam trügima kivi- ja betoon-ehitiste turule, siis on puitmajaehitaja järgmine suur väljakutse kõrgustesse pürgimine.
Palmako väärtusahel kadusid ei tunnista
Eesti suurimasse kodumaisel kapitalil põhinevasse metsan-duskontserni Lemeks Grupp kuuluva AS-i Palmako põhitegevusala on freesprussist aiamajade tootmine. Teise suure valdkonnana tehakse ka liimpuittooteid - liimpuittalasid, duo-trio-talasid ja liimpalki. Lemeks Gruppi kuulub kakskümmend kaks tütar- ja sidusettevõtet, mis kõik tegevad metsa- ja puidutööstuses, alustades sobilike kinnistute soetamisest, metsa ülestöötamisest, puidu töötlemisest gruppi kuuluvates saeveskites ja lõpetades valmistoodetega.
Ettevõtte turundusjuhi Ingrid Lambi ütlust mööda on mõlemal juhul tegu tavalisest saematerjalist kõrge lisandväärtusega valmistoote loomisega. Ta räägib, et aiamajade puhul on Palmako läbi aastate laiendanud tootesortimenti - lisaks klassikalistele majadele tehakse laste mängumaju, paviljone, auto varjualuseid, tööriistakuure ja muud taolist. Vähem ka palkmaju.
„Tootearenduse eesmärgiks on pakkuda suuremat lisaväärtust nii meie klientidele kui lõpptarbijatele," ütleb Lamp.
Aastas toodab Palmako üle 40 000 puitmaja ja ligi 30 000 m3 liimpuit-tooteid. «Selliste mahtude juures on juba kriitilise tähtsusega toorme stabiilne kättesaadavus," tunnistab Lamp. „Palmakos kasutatakse toorainena kuuse saematerjali. Pool kasutatavast materjalist tuleb Eesti saeveskitest, teise poole impordime Venemaalt ja vähesel määral Lätist."
2013. aastal käivitas Palmako Kavastu üksuses puidugraanulite tootmise, mis võimaldab ära kasutada tootmisjäägid. «Kõrgema lisandväärtuse kontekstis rääkides tootsime alguses graanulit ja eksportisime seda lahtiselt, puistena," kirjeldab Ingrid Lamp. „Pärast väikepakendi tootmisliini soetamist pakendame nüüd lahtise graanuli 15-kilostesse kottidesse, andes seeläbi tootele veelgi väärtust."
Lisandväärtus toob riigile raha juurde
AS-i UPM-Kymmene Otepää juht Ando Jukk selgitab, et lisandväärtust arvutatakse järgmise metoodika alusel: ärikasum või -kahjum (EBIT) pluss ettevõtte tööjõukulud pluss põhivara kulum jagatud töötajate keskmise arvuga. Nõnda väljendatakse seda EAS-i kodulehel.
„Kui mõõta, mida me teeme puidusektoris või tootmises laiemalt, siis lisandväärtuse valem räägib sellest, et tuleb olla kasumlik, investeerida ja maksta head palka töökohti kokku hoides," arutleb Jukk.
Kui tarbijad eelistavad importkaupa, siis paraku nad sisuliselt minimeerivad enda võimalusi saada paremat palka. Ettevõtted peavad olema jätkusuutlikud. Kui ettevõtte tegevusele või toodangule kliente ei jagu, tuleb kulud madalal hoida või uksed sulgeda. Ka raha tuleb riiki juurde tuua, et majandus saaks kasvada.
„Puit, toit ja põlevkivi on päris palju kõlama jäänud erinevates viimase aja sõnavõttudes," ütleb Jukk. „Kui anname kohalikule ressursile korralikult lisandväärtust ja need tooted, mida teeme, suuname riigist välja, siis on loogiline, et raha tuleb riiki juurde."
Toorainest rääkides tõdeb Jukk, et kohalik puitu tarbiv tööstus saab suurema osa toorainest kätte lähipiirkonnast ja seda seetõttu, et see puit on olemas, metsad vajavad majandamist ja transpordikulud jäävad madalaks.
„Tööstuse ja metsaomaniku vahelise suhtlemise käivitab puidu hind ja nõudlus, mis on omavahel tugevalt seotud," selgitab Ando Jukk. „Kohalik tööstus maksab minu arvates konkurentsivõimelist hinda."
Metsandusliku tegevuse suhtelist passiivsust on toitnud Juki sõnul peamiselt transporditemaatika, maksud ja bürokraatia. Kõik need teemad kokku tähendavad seda, et metsaomaniku kulud on suured. Puidunõudlust hoiab tagasi see, et igale metsast saadavale sortimendile pole kohapeal mõistlikke lahendusi.
Taastuvenergia tootmine on tema arvates üks kodumaisele puidule lisandväärtuse loomise kohti. Kui puit jõuab energiatootmisse, saavad osa paljud - metsaomanikud, metsa ülestöötajad, vedajad, energiatootjad ja tarbijad.
Ketlin Rauk, Eesti Mets