Metsa- ja puidusektoril on oluline osa Eesti ekspordist, ligikaudu 70 protsenti puidutööstuse toodangust eksporditakse. Ülejäänud 30 protsendist lõviosa jõuab samuti mitmesuguste puidupõhiste toodetena välisturgudele.
“Puidupõhiste toodete ekspordimaht on endiselt
kasvav, esimese nelja kuuga ligi kaks protsenti. Kuid kui võrrelda
eelmise aasta aprilli tänavusega, siis oleme silmitsi isegi kerge
langusega. Tagasihoidliku kasvu üheks põhjuseks on see, et juba eelmise
aasta samal ajal oli võrdlusbaasiks olev ekspordimaht suur. Aasta teise
poole kohta on raske prognoose teha, kuid eeldatavalt tuleb tulemus
eelmise aasta omaga suhteliselt sarnane,” kommenteeris Eesti Metsa- ja
Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann.
Suurima kaubagrupi, sae-
ja höövelmaterjali eksport kasvas aga ka aprillis ning tänavu esimese
nelja kuuga ollakse plusspoolel veidi enam kui 11 protsendiga.
Haavapuitmassi
tootva Estonian Celli juhatuse liikme Artjom Sokolovi sõnul tuleb neil
80 protsenti müügitulust Lääne-Euroopast, suurimad kogused
haavapuitmassi saadetakse Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse ja
Hispaaniasse. Väljaspool Euroopa Liitu eksporditakse lõviosa
haavapuitmassist Indiasse.
“Kuigi paberi tootmine Euroopas langeb
keskmiselt ühe protsendi võrra aastas, on nõudlus meie toote järele
endiselt hea, sest meie toote tehnilised näitajad võimaldavad
paberitootjatel saavutada kõrgemat kvaliteeti. Aasia turg kasvab kuus
protsenti aastas. Makromajanduslikud tõusud ja mõõnad ning sellest
tulenevad tarbijaootuste kõikumised mõjutavad hooajaliselt ka nõudlust
meie kauba järele. Turu kõikumistele vaatamata toodame aasta läbi 24
tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Küsimus on vaid lõpptoote
hinnas. See võib aasta sees kõikuda mitukümmend protsenti. Ehk meil on
nii kasumlikke kvartaleid kui ka neid, mil töötame kahjumiga,” nendib
Artjom Sokolov.
Üle Euroopa 23 riiki aiatooteid turustava Imprest ASi
juhataja Timo Hermlini sõnul on esimesd viis kuud püsitud eelmise
aastaga samal tasemel, kuid Euroopas kipub majandusilm viluks.
“Põhiturgudeks
on sel aastal olnud Inglismaa, Saksamaa, Itaalia, Norra ja Prantsusmaa.
Meie suurim turg Inglismaa on üllatuslikult tegemas vähikäiku ja ka
Saksamaal on maht languses, kuigi meie käive on sel aastal seal tänu
töövõitudele kahekordistunud. Aiandussektorit on mõjutanud jahe ilm ja
kindlasti ei tule kasuks suured spordivõistlused,” lausub Hermlin.
Impresti
valmistoodangust läheb Eesti turule 7,5 protsenti, suurim kasv oli
eelmistel aastatel ning tõusuks Hermlin palju ruumi ei näe, pigem on
pilgud hetkel suunatud Lätti ja Leetu, kus on suudetud käivet kasvatada
30 protsenti.
“Võimalusi on alati, kuid ega tarbimine ühelgi turul
praegu ei kasva ehk mahu suurendamiseks tuleb kelleltki midagi ära
võtta. Konkurents on väga tihe ja tänase teadmise baasilt tuleb Poola,
Valgevene ja Läti konkurentidega järgmise aasta piruka jagamisel tõsine
võitlus. Lõuna-Euroopa riikides on hetkel suurimaks riskiks raha
laekumine ja seetõttu oleme klientide valikul äärmiselt konservatiivsed.
Mahu hoidmiseks tuleb kliendibaasi jätkuvalt laiendada ja teenindust
veelgi paremaks lihvida,” räägib ettevõtte tegevjuht Timo Hermlin.
Kuigi
eelmisel aastal kerkis toorme hind viiendiku võrra, on hinnad sel
aastal langenud ja see on võimaldanud ettevõttel jahtuvatel turgudel
konkurentsis püsida. “Meie sektoris on sisendite hindade kõikumine
tavaline, meie toorme hinna määrab paberipuidu hind, mis sõltub
piiritagustest otsustest, ning hind võib aasta lõikes palju kõikuda.
Teine poolaasta on meie jaoks hooajaväline periood ja seega raskesti
ennustatav. Eelmisel aastal kujunes teine poolaasta väga heaks. Usun, et
meie meeskond teeb parima ka sel aastal.”
Kommenaar
Olle Berg
Stora Enso asepresident
Olen olnud puidusektoris tegev 1986. aastast saadik ning nõnda
huvitavaid aastaid, kui olid eelmine ja see aasta, ei ole ma kogenud.
2011. aastasse jäi üleujutus Austraalias, Araabia kevad, võlakriis
Euroopas, Jaapani tsunami – kõik need sündmused mõjutasid puiduturge
olulisel määral.
Puidu ning puidust toodete parimaks nõudlust
kajastavaks sektoriks on elamuehitus. Nii Lääne- kui Lõuna-Euroopas on
seis nutune. Euroopas oli elamuehitus tipus 2006. aastal, näiteks
Hispaanias ehitati tol aastal 800 000 eramut, nendest 500 000 oli
spekulatsioon. Täna seisab seal tühjana 600 000 eramut, ehitati kümme
aastat ette. Seega on Lõuna-Euroopas langus, Lääne-Euroopas on ees
ootamas nullkasv.
Poolas, Lätis, Leedus, Eestis on olukord püsinud stabiilsena, turumastaabid on neis riikides aga väikesed.
Kõigi
pilgud on pöördunud USA suunas, sealne turg võib olla päästjaks, kuid
seal on olnud taastumine väga aeglane, turg kukkus 70 protsenti.
Huvitavad
turud on rahvastiku vanuselist struktuuri arvestades Põhja-Aafrika,
Lähis-Ida ja Hiina, viimases on seni ehitus olnud valdavalt
tsemendipõhine. Ka Jaapanis on sel ja järgmisel aastal kasvu oodata,
seda peagi jõustuva kinnisvaramaksu ja tsunami tagajärgede tõttu.
Allikas: EMPL