Koroonaeelne aasta oli puitmajatootjate ekspordile edukas
24. august 2020

Kuigi 2020. aasta on puitmajatootjatele alanud keeruliselt, oli 2019. aasta Eesti puitmajasektorile kümnes järjestikune ekspordi kasvuaasta.

Augusti alguses ilmunud Eurostati andmete alusel oli 2019. aastal Eesti jätkuvalt suurim tehases toodetud puitmajade eksportija Euroopa Liidus. Absoluutnumbrite alusel on 427 miljoni eurose ekspordikäibega Eesti järel järgmisel positsioonil Leedu, kes eksportis 150 MEURi väärtuses puitmaju. Järgnesid Rootsi, Saksamaa ja Belgia 116 miljoni, 91 miljoni ja 85 miljoni eurose ekspordiga. Lisaks väliskaubanduse kasvule viis Eesti puitmajasektori aastase tootmismahu 35 MEURi suurune kasv meid suurimate tootjate arvestuses mööda ka Soomest. Selle tulemusel edestavad Eestit tootmismahult vaid Saksamaa, UK, Rootsi, Austria ja Itaalia.

Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivili sõnul toimuvad sektoris hetkel arvestatavad muutused. „Eelmine ja käesolev aasta erinevad üksteisest väga tugevalt. Kui möödunud aastal kasvas sektor jõudsalt, siis hetkeprognoosid ei ole 2020. aastaks kindlasti head. Kesk-Euroopa turud on tänu aiamajade suurele nõudlusele hetkel küll hästi vastu pidanud, kuid tellimuste järsk vähenemine ning tööde edasi lükkamine Rootsis ja Norras on vähendanud sektori esimese kuue kuu eksporti eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi neljandiku.“ Kivil lisab, et just Norra ja Rootsi on peamised elamuarenduste, avalike hoonete ja kortermajade sihtturud. „Selliste tööde mahud on reeglina üsna suured ning arvuliselt ei ole lepinguid palju. Juba üksikute suurte tehingute edasi lükkumine, peatumine või tühistamine mõjutab oluliselt sektori ekspordikäivet.“ Kui vaadata suurt pilti, siis möödunud aasta Euroopa puitmajade ekspordi kogumaht oli enam kui 1,5 miljardit eurot. „Väga suure tõenäosusega jääb see 2020. aastal alla ühe miljardi,“ lisab Kivil.

Kivil kinnitab, et puitmajasektori käekäik sõltub otseselt ühiskonna stabiilsusest, kuna sektori valmistatud tooted eeldavad klientidelt pikaajalist planeerimist, tugevat finantsvõimekust ning teadmist, et lähitulevik on stabiilne. „Ehitussektori arengut mõjutavad peamiselt kaks faktorit – inimeste kindlustunne ning pankade laenupoliitika. Kui need tegurid on paigas ja toimivad, siis taastub ka tavapärane hoonete ehitus, sest uute eluasemete nõudlus nii Eestis, Kesk-Euroopas kui ka Skandinaavias ei ole kusagile kadunud.“ Kivili hinnangul muutub kindlasti järjest olulisemaks ka koduturg, kus oleks just praegu äärmiselt oluline käivitada kohalikku puidutööstust toetavaid ehitusprojekte.

 


Otsid kodu?