Jüri Kliimask: need on müüdid, et puitmaja süttib kergesti või kostab läbi
16. detsember 2019

Inseneribüroo Pluss ehitusinsener Jüri Kliimask tõdeb, et kartustel, justkui kostaks puidust maja läbi või läheks ta kergesti põlema, ei ole alust.

Milline on teie hinnangul puidust ehitamise trend?

Mujal maailmas ehitatakse puidust järjest rohkem ja rohkem. Käisin hiljuti Rootsis Växjös, kus kohalik omavalitsus on vastu võtnud puitarenduse strateegia, mille järgi ehitatakse ligikaudu pooled uusarendustest peamiselt puidust. See on tegelikult Växjöl suurepärane äriplaan – inimesed käivad seal üle maailma kohal ja vaatavad, mida tehakse. See on hea võimalus saada linn maailmakaardile.

Aga need lähevad välismaale?

Lähevad jah. Ütleme nii, et ei ole Eestis õnnestunud neile, kes mõjutavad ehitusprotsessi valikut, maha müüa mõtet, et teeme puidust. Ikka leitakse, et ei hakata riskima. Paljudel ehitusfirmadel on ka oma betoonitehased, majatehas on tuntumatest ehitusfirmadest vaid Rand ja Tuulbergil. Neil on Tartus väga moodne majatehas.

Jüri Kliimask

Mis on Eestis puidust ehitamist takistanud?

Potentsiaalne klient kardab – niipalju kui mina olen inimestega kokku puutunud –, et puitmaja läheb kergelt põlema. Ja teine hirm on see, et puitmaja kostab läbi. Need on müüdid – tegelikult on vastupidi. Kuna puidu puhul kardetakse, et see on põlev materjal, siis on ettevaatusabinõud vägagi ranged.

Näiteks kui betoonmaja puhul on arhitekt teinud aknad laest põrandani, siis akendele tulekindluse osas mingeid nõudeid ei esitata. Puitmaja puhul peab sellisel juhul aga akna alumine osa 30 minutit tules kestma.

Niisamuti heli puhul – kuna meie ettevõte ehitab ka betoonist, siis saime puitmaja vahelagede ja korterite vaheliste seinte testimisel Rootsis õhumüra isolatsiooniindeksiks 69 detsibelli. Nõutav on aga 55 detsibelli. Naabri kõndimine ja muu argimüra niisuguste näitajate puhul läbi ei tule. Tehases valmistatavad puidust moodulhooned on väga heade helikindlate lahendustega, kuna iga korter on justkui omaette karp ning seda on väga hea teisest boksist isoleerida.

Rootslased on ka võrrelnud, et kui algul oli neil puitehitis kallim, siis nüüd on nad saanud hinna betoonehitiste omaga samale tasemele.

Kõrgemate kortermajade ehitamisel kasutatakse põhiliselt ristkihtliimpuit (CLT) paneele – see on väga tugev ja jäik konstruktsioonielement ning seda hirmu ei tohiks olla, et sealt saaks n-ö peaga läbi joosta, nagu kipsseinte puhul arvatakse.

Mis ehitajaid algul hirmutab, on see, et puitmaja on soovitatav ehitada ilmastiku eest kaitstult. See tähendab, et maja tehakse tehases valmis ja pannakse asukohas kokku. 4–5korruselise maja ilmastikukindlaks püstitamiseks kulub nädal-kaks, kui eeltöö on hästi tehtud.

Transpordi ajal on paneelid vihma eest kaitstud ning vihmasel ajal kasutatakse maja kokkupanemisel telki. See lisab küll hinda, aga väldib hilisemaid probleeme.

Betoonehitis on aga on kogu aeg ilmastiku meelevallas ning on juhtunud küll, et inimene hakkab kardinapuid paigaldama ja saab ämbritäie vett kaela, sest vesi on montaaži ajal jooksnud paneelide vahele.

Kuidas te ise olete puidust ehitamise suunda läinud?

On meeldinud ja nii on läinud. Algul olid töös väikesed majad, aga inimeste mõttemaailm on muutunud ning kortermaju tuleb järjest rohkem ja rohkem.

Aga kõik tööd teete ikka välismaale?

Enamasti jah. Kui võtta näiteks puhtalt puitmajade eksporti, siis Eesti ongi eksportijate seas esikohal. Kuid näiteks Rootsil on siseturu tarbimine sedavõrd suur, et neil pole vaja nii palju välja müüa.

Samas on Eestis ju vanad puitasumid elukohana väga hinnatud.

Meil ju puitvooderdisega uusehitisi isegi on, aga kandekonstruktsioon on neil betoonist.

Kandekonstruktsioon on jah betoonist või terasest ja viimistluseks on laudis. Aga suure tõenäosusega hakatakse enne täielikult puidust ehitama asumist tegema hübriidkonstruktsioone, kus kandekonstruktsioon on betoonist, kuid välissein puidust. Nii saab üsna soojapidava hoone. Probleemiks on, et betoonehitus on aeglane, puitehitus kiire ning täpsuse erinevused on päris suured.

Puithoonetel mõõdetakse täpsust millimeetritega ning 10 millimeetrit on juba suur viga, aga betoonehituse puhul on see hea juba tulemus. Need erinevused muudavad monteerimise keerukaks. Aga oleme teinud sellise konstruktsiooniga hooneid – vahepeal läks neid hulganisti piiri taha –, millel välisseinad puidust, viimane korrus ka üleni puidust, kuid allpool kandekonstruktsioon on betoonist.

Ehitamine ongi pidev areng, katsetati, et võib niipidi ja võib naapidi, aga praegu on olemas teadmised, kuidas ehitada hoonet, mis on üleni puidust. Need teadmised on ka Eestis olemas, enamiku eksporditavate hoonete puhul tehakse inseneriosa tavaliselt ikkagi Eestis.

Niisiis teadmised on täiesti olemas, aga puitmaju kerkib siia ikkagi visalt.

Kui oleks tellijaid, ehitaks siia ka. “Uute lahenduste” kasutuselevõtt tundub alati riskantne, ja kui ollakse harjunud betoonist ehitama, siis on riskantne puitu kasutama hakata.

Suure tõenäosusega on igal suuremal ehitusfirmal näide võtta, miks puitehitisega probleeme on. Aga võetakse kõige odavam pakkumine – olen ise näinud juhtumeid, kui võeti kõige odavam ehitaja ning tuli kõvasti praaki.

Eks väikesi majatehaseid on ka tulnud ja läinud ja on kasutatud täiesti suvalist puitu. Korralikust materjalist aga hakkab kõik pihta ning enamikul tehastel on sisekontroll – dokumentatsioon, kuidas on vill pandud või kuidas paiknevad tehnosüsteemid elementide sees – vägagi korrektne.

Hetkel ehitab Tallinna Tehnikaülikool ristkihtliimpuidust õppelaborit. Sellesse saab igasugu andurid ja asjad sisse panna ning vaadata, mis ja kus. Vaxjös on ka hoonetesse andurid sisse pandud, mõõdetakse niiskust ja kuidas hoone tormides kõigub ning need andmed jooksevad kõik ülikooli kokku. Nii saab püsivat infot ja arvestatavat teadust selle baasil teha. Asi areneb, pääseb maailmakaardile ja saab teadmisi.

Mäletan, et umbes 20 aastat või rohkem tagasi kuulsin esimest korda CLTst – keegi käis Saksamaal ja rääkis, et mõtle, nad panevad laudu kokku ja teevad sellise massiivse plaadi. Imestati, milleks see hea on. Praegu räägitakse iga kortermaja puhul CLTst. Sakslased tegid ja katsetasid ning nüüd on tehnoloogia ja teadus sealkandis esirinnas.

CLT ongi praegu puitehitise materjal number üks?

Eks igal asjal on oma head ja vead, ning lahendust, mis ideaalselt igale poole sobib, ei ole. Vastavalt korrustele ka – kui ehitame neli korrust, saame teha karkassmaja, aga kui üle selle, tuleks võtta CLT abiks. Kuid CLT-l tuleb ka mingil hetkel piir ette ning maailma kõrgeimad puithooned ongi tehtud liimpuitsõrestikuga ja sinna on vahele ehitatud puitpaneelidega.

Norra, aga hetkel vist ka maailma kõrgeima puitehitise Mjøstårneti kandekonstruktsiooni moodustab suur liimpuitsõrestik, vahel on puitpaneelid, seinteks on puit, trepikojad on ka puidust ning kõik on tore, aga ülemistele korrustele oli vaja panna betoonpaneelid, sest oli vaja raskust. Puithoone eelis ja mõneti puudus on see, et ta on kerge ning teatud puhkudel on tuule ja maavärina pärast vaja hoonet stabiliseerida ja siis on vaja raskust. Raskuse lisamiseks on lihtsaim lahendus kasutada betooni. Üldiselt loetakse puitmajaks hoonet, millel kandekonstruktsioon on vähemalt 60% osas puidust.

Kuidas ikkagi Eestis puidust ehitamist hoogustada?

Kuskil tuleb võtta initsiatiiv. Kui kõik huvitatud osapooled – tellija, arhitekt, ehitaja – kokku võtta, siis usun, et kui vähegi hakkab tunduma, et selline ehitus võiks olla kõigile tulus, siis on huvi kerge tekkima. Praktika näitab, et kõik, mis mujal toimub, hakkab väikese nihkena ka siia tulema.

Seda enam et meil varem on ju küll ja küll ehitatud puidust. Kuidas meil muidu oleks siis Kalamaja ja Kopli, isegi laul on “Tartu, väike puust linn”.

Eks puit oli kättesaadav ja taskukohane materjal. Kivimaja oli ikkagi kallimapoolne. Trendid käivad lainetena ja see trend võiks jälle meile ka tulla.


Autor:  Kristiina Viiron, Maaleht

Otsid kodu?