Ehitusuudised: Keskkonnamajast saab puitehituse teerajaja
28. august 2020

Lennusadamasse kerkivast Keskkonnamajast tuleb Eesti kõige keskkonnasõbralikum riigihoone, mille ehitamisel plaanitakse kasutada võimalikult palju Eestis toodetud materjali, eelkõige puitu. Projekteerimise käigus on täpsustunud, milliseid uudseid ehituslahendusi on võimalik majja tuua.
Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Hannes Ulmas tutvustas, et algusest peale on keskkonnamaja puhul ideeks olnud, et see peab olema säästlik. “Oleme lähteülesandena sõnastanud keskkonnasäästlikkuse läbi teatud punktide, milleks on, et hoone ehitamiseks tuleb kasutada maksimaalselt puitu, hoone peab vastama liginullenergia nõuetele ja tuleb kasutada keskkonnasäästlikke ning samas nutikaid lahendusi.”
Vaade Keskkonnamajale. Illustratsioon: Kavakava

Ajalugu toetab ideed

Ka Vesilennuki tänaval asuva hoone ajalugu toetab Ulmase sõnul puidu kui materjali kasutust. “Taamal on näha Meremuuseumi, kaugemal Patarei vanglat, Noblessneri vesilennukite angaare ja laevaehituse dokke,” kirjeldas ta kinnistut, mis on hetkel suhteliselt tühi, ent mida on kasutatud ajalooliselt laoplatsina ja puiduhoovina, kus ladustatud saematerjali ning kus oli ka väike saetööstus. “Nii et oma ajalooga toetab see koht seda, et sinna puidust hoone tuleks.”

Keskkonnamaja projekti alustati Riigi Kinnisvaras juba üle kahe aasta tagasi arhitektuurikonkursiga, mille võitis eelmise aasta kevadel Kavakava arhitektuuribüroo võidutööga Kilomeeter. “Pärast seda, kui nad võitjaks tunnistati, sõlmiti nendega projekteerimisleping ja nüüdseks oleme selles etapis, et eelprojekt on valminud ning selle aasta lõpuks peaks valmis saama ka põhiprojekt, nii et kui kõik hästi läheb, võib hoone ehitus järgmisel aastal alata,” kirjeldas Ulmas.

Ametlikult on keskkonnamaja üks hoone, millel on üks aadress - Vesilennuki 12 ja mis on ühendatud maa-aluse parklaga, ent maapealseks mahuks on kolm eraldi hoonet, tutvustas Ulmas.

On dokihoone, mis on viiekorruseline puidust kontorihoone, mis inspireeritud ajalooliselt kõrval paiknenud Noblessneri laevaehituse dokkidest ja tellingutest, et koha mälu elus hoida.

Teiseks on puidust neljakordne linnamaja, mis on klassikaline ruudukujuline hoone, mis paikneb Vesilennuki tänava ääres ja mille esimesele korrusele on plaanitud linnaruumi avanevad avalikuks kasutamiseks mõeldud pinnad, näiteks loodusklassid, mida hakkab kasutama Eesti loodusmuuseum loodusõppeks. Ja eraldi on kolmekordne hoone, kus hakkab paiknema Eesti loodusmuuseumi püsiekspositsioon.
Keskkonnamaja aatrium. Illustratsioon: Kavakava

Modulaarsus ja industrialiseeritus

Lisaks lubadusele, et Keskkonnamajast saab Eesti kõige keskkonnasõbralikum riigihoone ja hetkel kõige suurem Eesti puidust hoone, on Ulmase sõnul päris palju mõeldud ja energiat kulutatud uuenduslike lahenduste peale. “Et mida neist on mõtet kasutada ja mida mitte. Püüame kogu aeg meeles pidada kahte asja: modulaarsust ja industrialiseeritust. Modulaarsust selles mõttes, et hoone tuleb 50+ aastaks ehk riigiasutused kasutavad seda pikka aega ja on samas pidevas muutumises ehk hoone peab olema piisavalt paindlik, et seda eluea jooksul paindlikult ümber korraldada vastavalt lõppkasutaja vajadustele.”

Näiteks kasutatakse sellepärast tõstetud põrandaid - et vaheseinu saaks liigutada, ilma et tehnosüsteeme peaks ringi ehitama.

Industrialiseerituse all peetakse Ulmase sõnul silmas seda, et soovitakse maksimaalselt ära kasutada meie puitmajatootjate olemasolevaid võimalusi ja kogemust. “Konstruktor vaatab asja sellise pilguga, et millised osad saaksid olla moodulid ja millised elemendid, mida saaks tehases toota, et kogu ehitustegevus ei peaks toimuma platsil,” selgitas Ulmas, et puitmajatootjate liiduga on neil hea koostöö.

Eelistatakse kohalikke materjale

Kõikide materjalide puhul on oluline ka selle CO2 jalajälg. “Kõik kasutatud materjalid peaksid olema maksimaalselt taastuvad ja pärinema võimalikult lähedalt,” põhjendas Ulmas, miks eelistatakse Eesti toojaid, mis on praeguses majandussituatsioonis on muutunud veelgi olulisemaks trendiks, kui see oli projekti algusajal.

Materjalidest rääkides on doki maa-alune korrus betoonist ja seal puitu ei kasutata, maapealses mahus kasutatakse aga puitu palju. Välisseinad on Eestis toodetavatest CLT-paneelidest ehk ristkihtpuitplaatidest, mis jäävad seestpoolt eksponeerituks. Väljastpoolt on need soojustatud ja kaetud puitfassaadiga.

CLT-d kasutatakse ka vahelagedes, mille peal on tõstetud põrandad, et nende alt saaksid joosta kommunikatsioonid nii, et laepindadel jääks puit samuti näha. Hoone keskel, kus tekib 17 meetri laiune aatrium, kasutatakse liimpuitposte. Liimpuittaladega ühendatakse omavahel hoone kaks tiiba, et ei peaks hoone teise äärde liikuda soovides minema selleks hoone esimesele korrusele, kust pääseb teise tiiba, vaid saab liikuda ka korruste peal.

Viiekordse puithoone puhul Eestis esmakordselt plaanitakse ka liftišahtid ja trepikojad teha CLT-paneelidest, mitte betoonist. “See on innovatsioon ka päästeameti võtmes, kellega meil on pidev suhtlus seda kavandades. Loodame, et see läheb läbi,” rääkis Ulmas.

Linnamaja maa-alune osa on betoonist. Selle kõhus hakkab paiknema loodusmuuseumi ajutiste näituste saal, ent selle konstruktsioonid pole päris samad, mis dokihoones - lisaks kasutatakse seal ka LVL-paneele ehk spoonliimpuitu. “Selle projektiga püüame anda ka väikese tõuke, et LVL-paneele hakataks Eestis tootma,” nentis Ulmas, et meie tootjatel on küll selles osas olnud mõtteid, aga hetkel on lähim tootja siiski Soomes.

Esialgu plaanitakse ka selle hoone trepikojad ja liftišahtid teha puidust, kuigi päästeameti poolt on tagasiside, et kompromissina võiks kaaluda võimalust ühel majal need siiski betoonist teha.


Allikas ja täismahus artikkel: Ehitusuudised, Urve Vilk, 6.august 2020

Otsid kodu?