Väike-Maarjas katsetati CLT paneelidest ehitatud hoone tulekindlust
06. november

1.novembril katsetasid TTÜ teadlased koostöös Sisekaitseakadeemia, RISE (Rootsi uurimisinstituudid), Swedish Wood'i, RKAS ning Saksamaa erialaspetsialistidega Sisekaitseakadeemia Päästekooli harjutusväljakul ristkihtpuitpaneelidest (CLT) ehitatud piloothoone tulekindlust.

Eestis esmakordse katse käigus süüdati kontrollitud tingimustes ristkihtpuidust kandekonstruktsiooniga kahekordne hoone, milles teadlased katsetasid ehitise konstruktsioonide vastupanuvõimet tulekahjule ning hoones kasutatud erinevate ehitus- ja fassaadimaterjalide ning süsteemide ja muude tegurite mõju tulekahju arengule.

Katsehoone II korruse ruum jäi tulekahjust puutumata. Foto: TTÜ

Katse peamine eesmärk oli uurida CLT-st ehitatud hoonete tulekindlust ning leida ohutu lahendus nende (CLT) kasutamiseks enam kui kahekorruselistes suuremahulistes hoonetes. Katse oli ülesehitatud ilma sprinkleriteta (kustutussüsteemita) ning siseruumides olid puitpinnad osaliselt eksponeeritud. Sealjuures oli eksponeeritud puitpindade osakaal kogu pinnast suurim, mida maailmas analoogsetes katsetes tehtud. Sisuliselt oli katse ülesanne leida tasakaal siseruumides eksponeeritud massiivsete puitpindade ja tulekahju arengus selliselt, et põleva sisustusmaterjali (kapid, toolid jms sisustus) ära põlemisel sumbuks tulekahju iseeneslikult ehk sarnaselt näiteks kivihoonele.

Tulekatse läbiviimiseks ehitati Päästekooli harjutusväljakule puidutöötlemisettevõtte Peetri Puit OÜ (Arcwood) CLT toodetest katsemaja põhipinnaga 3,5 m x 4,5 m ja kõrgusega 6m. Katse analüüsimiseks koguti andmeid ligi 100 mõõtepunktist, mis fikseerisid näiteks temperatuuri erinevates konstruktsioonikihtides ja ruumi kõrgustes, katsekeha kaalu, õhuvoolude liikumist jms. Hoone konstruktsioonidest oli tehtud läbiviike ning katse käigus vaadeldi nende käitumist tulekahju tingimustes. Lisaks siseruumidele vaadeldi tulekahju arengut ja mõju ka ehitise fassaadil, mis oli eri külgedes soojustatud erinevalt. Ühel küljel kasutati kivivilla, teisel PIR-soojustust. Mõlemad seinad olid kaetud tuulduva fassaadikattega – puitlaudise ja tsementplaatidega. Samuti oli hoone mõlemal korrusel eri seintes kaks Aru Grupp ASi akent (kokku neli), mis ülemise korruse puhul olid tulekindlad ning pidid tõkestama tulekahju levikut fassaadi kaudu teise korruse ruumidesse.

CLT paneelidest piloothoone tulekatse Väike-Maarjas. Foto: TTÜ


Katsemõõtmiste eest vastutav TTÜ dotsent Alar Just hindab katset igati kordaläinuks ning usub, et kõik vajalikud andmed korrektseks analüüsiks saadi põlengu jooksul kätte. „Esmase analüüsi põhjal saab väita, et hoone teine korrus jäi tulekindlate akende ning tsementplaatidest fassaadikatte tõttu tulest puutumata. See on hea märk," kommenteeris Just.

Lisaks soovib Just tänada kõiki koostööpartnereid, kes ligi 100 000 eurot maksva katse korraldamises kaasa lõid. „Hea koostöö ja korraldus ning partnerite märkimisväärne hulk viitavad sellele, et puithoonete tuleohutus on aktuaalne ja vajalik teema. Selle katsega saame inimestele näidata puitmajade võimekust tulekahjule vastu panna ning kummutada müüti nende suuremast tuleohtlikkusest võrreldes kivimajaga.“

Projekti panustasid tootjatest: Peetri Puit (Arcwood), Gyproc, Paroc, EnerEst, Aru Grupp AS, Raitwood, Ehitusplaat OÜ, Tefire, Genoke.

Tutvustavat videolõiku toimunud katsest saab järelvaadata ERR uudisteportaalist ning põhjalikumat ülevaadet ETV saatest „Ringvaade“ (02.11.2017).



Otsid kodu?