Uued tuleohutusnõuded võimaldavad puitu hoonetes kasutada senisest laialdasemalt
26. september

Käesoleva aasta aprillis jõustus uus tuleohutust reguleeriv määrus, mis muuhulgas võimaldab senisest rohkem kasutada puitu hoone sise- ja välisviimistluses ning ka kandekonstruktsioonides. Uued nõuded annavad arhitektile ja insenerile uusi võimalusi kuid samas esitavad ka uusi väljakutseid oma tuleohutusalaste teadmiste täiendamisel.

Kui nt välisviimistluses oli varasemalt tulekaitsevahendiga töötlemata puidu kasutamisel piiranguks üldjuhul kaks korrust, siis praeguste nõuete kontekstis on peamine piirang konstruktiivne lahendus, kuidas on tõkestatud tule levik hoone fassaadil selliselt, et tulekahjus purunenud aknast väljunud tuleleek ei leviks fassaadil ning ruumi tulekahju kustumisel oleks tagatud fassaadi iseeneslik kustumine.

Näiteks ribisenfassaadide puhul on praktiliselt võimatu tule levikut fassaadil tõkestada ja selliseid puitfassaade saab kasutada tulekaitse immutusvahendeid kasutamata üldjuhul 1-2 korruseliste hoonete juures. Sellise fassaadi puitelemendid on tulele neljast küljest avatud ning tule levik väga intensiivne.

Samas on klassikalise sulund tüüpi laudise kasutamisel võimalik saavutada eelpool kirjeldatud olukord, kus tuleallika kustumisel või eemaldamisel, kustub ka tuli fassaadil ja selle tuulutuspilus. See eeldab , et konstruktsiooni tuulutuspilus kasutatakse mittepõlevat tuuletõkke ja soojaisolatsioonimaterjali ning on teostatud tõkestused konstruktsiooni tuulutuspilus ja fassaadil.  

Puidu kasutamisel siseruumide viimistluses on oluline vaadata hoone üldist ohutuskontseptsiooni ning inimeste ohutust. Piltlikult öeldes peavad inimesed saama hoones liikuda kiiremini kui tulekahju ja suitsu levik. Oluline on silmas pidada seejuures ka puuetega inimeste liikumisvõimalusi, eriti avalik-ühiskondlike hoonete puhul. Tule leviku tõkestamiseks ning ohutuse tõstmiseks piiratakse tule ja suitsu levikut tulekindlate seinte, uste jms abil. Oluline on ka põlengu varajane avastamine ja kustutamine kohapeal, et ennetada puitviimistluse süttimist. See eeldab tulekahjusignalisatsiooni olemasolu ja hoone kasutajate tuleohutusalast teadlikkust. Paljudes riikides kasutatakse sellistel puhkudel hoonetes automaatseid kustutussüsteeme.  

Oluliselt laialdasemad võimalused on käesolevast aastast ka puidu kasutamiseks kandekonstruktsioonina. Peamiseks piiranguks on jällegi konstruktiivne lahendus, kuidas on tagatud kandekonstruktsioonide tulepüsivus, kusjuures enam kui kahekorruselised hooned peavad olema projekteeritud selliselt et hoone ei varise ka siis kui kogu ruumide põlevmaterjalist sisustus on ära põlenud. Levinumaks lahenduseks on siin puidust kandekonstruktsiooni katmine kaitsekihtidega. See on ka Eesti puitmajade tootjate poolt enim kasutatav lahendus. Sellisel juhul puudub puidust kandekonstruktsioonil võimalus osaleda etteantud aja jooksul tulekahjus. Sellist katmist nimetatakse puidu kapseldamiseks.

Teine võimalus on massiivsete puitkonstruktsioonide dimensioneerimine selliselt, et nad ei kaotaks oma kandevõimet kogu arvutusliku tulekahju kestvuse jooksul. Üheks võtmeküsimuseks sel juhul on postide ja talade liitmike tulekaitse. Ka sellistes hoonetes peab olema tagatud iseeneslik tulekahju kustumine, kui ruumi põlevmaterjal on ära põlenud. Selline olukord on saavutatav, kuid lihtsaim lahendus on jällegi automaatsete tulekustutussüsteemide kasutamine.  

Tänasel päeval on kõige suuremaks murekohaks vastava erialakirjanduse ja standardlahenduste puudumine, kuidas paigutada erinevaid ehitustooteid ohutult hoonesse. Näiteks voodrilaudade tootjad pakuvad erinevaid laua profiile visualiseerides neid juhendites erinevate paigaldusviisidega. On olemas juhised, kuidas erinevaid tooteid paigaldada eramu fassaadidele, kus puuduvad tuleohutusalased piirangud aga puudub selgitus, kuidas neid tooteid tuleohutult kasutada enam kui kahekorruselistes hoonetes. Siin ongi need käärid, kus arhitektidel on raske lahendust leida. Teisisõnu kogu fassaadilahenduste tootearendus tuleohutuse seisukohast on seni olnud orienteeritud madalale hoonestusele ja pakutavad lahendused ei ole kooskõlas enam kui kahekorruseliste hoonet ohutuse tagamise põhimõtetega. Seetõttu minnakse tihti lihtsamat vastupanuteed ja tehakse fassaadi tulekaitse immutusvahenditega. Selline tulekaitse ei ole aga kestev ja vajab pidevat uuendamist.  

Oluliselt parem olukord on kandekonstruktsioonide tuleohutuslahendustega, kus on aastaid olemas dimensionerimiseks vajalike arvutuste lahenduskäigud. Tõsi, uute ehitustoodete tulekuga jäävad ka need ebapiisavaks. Näiteks hübriidkonstruktsioonide puhul, kus on lisaks puidule kasutatud muid ehitumaterjale. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab uuringuid ja tulekatseid. Eestis kohapeal selles osas teadus- ja arendustöö põhimõtteliselt puudub.  

Selles osas ainulaadne ja juba ka rahvusvahelist huvi äratanud käesoleva aasta oktoobris-novembris Sisekaitseakadeemia Väike – Maarja Päästekooli treeningväljakul läbiviidav ruumtulekatse, kus katsekehaks on kahekorruseline CLT täispuitkonstruktsioonis ruumelement. Katse käigus imiteeritakse reaalse tulekahju olukorda, kus süüdatakse avalik-ühiskondlikele hoonetele sarnane põlevmaterjali hulk katsekeha esimesel korrusel ning jälgitakse ja kogutakse andmeid tulekahju arengu kohta, sh temperatuuri muutused konstruktsioonis sees, tule levik konstruktsiooni liitekohtades , läbiviikudes nagu torustikud ja kaabeldus, tule levikut fassaadile ning mõju fassaadikattele ja võimalikku levikut. Selline katse on Eestis esmakordne ning seotud osapoolte huviga tootearenduses ka tuleohutuse küsimustes selgust luua. Katse initsiaatoriks on Eesti ettevõte ARCWOOD, katse läbiviimise peamised toetajad ARCWOOD, Sisekaitseakadeemia, Riigi Kinnisvara AS teadus- ja arendustegevuse fondist, Swedish wood. Toetajate hulk laieneb, kuna erinevate on vajadus katsekehale ka erinevate tootegruppide paigaldus. Katse viib läbi Sisekaitseakadeemia ning nõustab ja vastutab mõõtmiste ja analüüside eest RISE Fire Research. Katse tulemusena on eesmärk leida lahendus, kus kasutades CLT ehitustooteid areneb tulekahju selliselt, et sisustuse ära põlemisel tulekahju kustub ruumis iseeneslikult.  

Käesoleval aastal on valminud ja 18 oktoobril toimuval puitehitiste tuleohutuskonverentsil tutvustatakse Eesti Puitmajaklastri ja Sisekaitseakadeemia koostöös valminud konstruktiivsete tuleohutuslahenduste kogumikku kuni 8-korruseliste elu- ja büroohoonete projekteerimiseks. Aasta lõpuks on oodata ka puitfassaadide tuleohutuslahenduste juhist.  

Autor: Rait Pukk

Artikkel ilmus ka ajakirjas Ehitaja (september 2017)

Otsid kodu?