Uued nõuded üksi ei taga hoonete energiasäästu
04. september

Jaanuarist hakkavad Eestis eramajadele, koolidele ja büroohoonetele kehtima uued energiatõhususe miinimumnõuded, kuid kriitikute hinnangul ei taga need iseenesest energiasäästu.
Nõuded tulenevad eurodirektiivist ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium põhjendab neid energia kallinemisega. Samas teevad need hoone ehituse ja renoveerimise senisest kallimaks, vahendas "Aktuaalne Kaamera."

9. jaanuarist 2013 hakkavad kehtima majade energiatõhususe uued nõuded, mis puudutavad näiteks eramuid, koole ja büroohooneid. Eramute energiakulu normid ühe ruutmeetri kohta vähenevad veerandi võrra. Kortermajade nõuded jäävad esialgu samaks. See ei tähenda kohustust midagi ümber ehitada, küll aga muutuvaid nõudeid tulevikus ehitatavatele ning oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele.

"Kõik need uued nõuded on läbi simuleeritud ja on tegelikult tänapäevaste vahenditega suhteliselt mõistlike hindadega saavutatavad," kinnitas majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet.

Kui terve mõistus ütleb, et kokkuhoid tulevaste küttearvete pealt on just see, mille poole püüelda, siis energeetija ja ehitusasjatundjad möönavad uute nõuete puhul seda, et need käsitlevad probleemi vaid üht kitsast tahku.

"Mida säästlikum maja on, seda rohkem mõjutavad seda inimeste harjumused. Täiesti identsete majade ja identse tehnika puhul ulatuvad need vahed kaheksakordseks," tõi välja  Tartu regiooni energiaagentuuri ekspert Kalle Virkus.

Teine probleem seisneb sellest, et uued nõuded arvestavad vaid hoone kasutusfaasi.

"Energiasäästu puhul võiks arvestada, millest see maja ehitatud, millistest materjalidest, kui kaugelt on need transporditud. Lisaks on oluline ka see, mis saab materjalist pärast seda, kui selle maja eluiga otsa saab," sõnas OÜ Saulerman juhataja Ragner Lõbu.

Allikas: ERR

Otsid kodu?