Timbeco püüab Eesti turgu
12. jaanuar

Puitmajatootja Timbeco on edukas eksportija, kes pöörab nüüd  pilku tasapisi Eesti poole tagasi.

Puitmajatootjad tervikuna on ühed Eesti tublimad eksportijad – 2013. aasta müügikäive oli selles valdkonnas 220 miljonit eurot, millest 90 protsenti tuli ekspordist. Sama suure osa oma toodangust müüs üle piiri ka Timbeco. 

Ettevõte alustas palkmajade tootjana, ent nüüd on nende osakaal vaid 30 protsendi ringis. Nagu teisedki puitmajatootjad, on ka Timbeco järjest enam hakanud valmistama elementmaju.

Timbeco arendusjuht Ivar Mardim selgitas, et Skandinaavia ehitusturu energiatõhususe miinimumnõudeid vaadates pole palkmajaga enam väga odav ehituses läbi lüüa. «On jäetud nišiturud, nagu suvilad ja puhkekeskused, kus neid nõudeid ei esitata, ja siis sinna saame palkmajasid teha, aga elamuturul on energiatõhususe miinimumnõuded kõvasti karmimaks läinud kui veel mõned aastad tagasi,» rääkis Mardim.

Timbeco toodangu muutumise teine põhjus on, et firma on keskendunud äriklientidele, et saavutada suurem kasumlikkus. «Mida me tahame, ongi äriklient, kes tahab ehitada kvartalit või uusarendust,» ütles Mardim.

Peamised sihtturud on Norra, Rootsi, Soome ja Ühendkuningriik. Varasem suurklient Jaapan on nüüdseks jäänud tagaplaanile. Jaapanist tulevate tellimuste osakaalu vähenemise on tinginud see, et jaapanlased soovivad ainult palkmaju.

Energiatõhusus

Kliente leitakse mitut moodi – Jaapanis ja Suurbritannias on koostööpartnerid, kellega Timbeco suhtleb ja kes siis ise kliente otsivad. Põhjamaade turgudel tegutseb Timbeco otse.

Kuna sihtriigid on suured, on konkureerijaid palju. Eristumise nimel on nad panustanud tootmisprotsessi arendamisse ja taotlenud selle tõestuseks mitmesuguseid sertifikaate. «Kõige keerulisem nendest sertifikaatidest on CE, mida pole ühelgi teisel Balti majatootjal peale meie,» märkis Mardim. Sertifikaat tõendab, et kasutatakse kontrollitud materjale.

Mardim rääkis, et elementmajad võtavad turuosa ära ka betoonkonstruktsioonidelt. Nimelt saab elemente kasutada väga erinevate hoonetüüpide juures – alates eramutest, lõpetades tööstushoonetega.

Puitmajaliidu juhatuse esimees Sven Mats märkis, et puidust element-tehasemajad on korrektselt monteerituna suure tõenäosusega kõige energiatõhusamad.

Mardimi sõnul on elementkonstruktsioon kvaliteetne, kerge, soojapidav ning selle õhutihedust on võimalik täpselt garanteerida. Kuna energiatõhusus on oluline, püüab Timbeco seda pakkuda heal tasemel. «Norras tegime kaheksakorruselisele kortermajale välisseinad ja klient tegi rõhutesti. Maja õhutihedus oli parem, kui Norras passiivmaja standardis ette nähtud,» rääkis Mardim.

Iga sihtriigi eripärast tulenevad ehitusnõuded või -normid võivad olla erinevad. Suurbritannias, kus temperatuurid on mahedamad, pole energiatõhususele nii karme nõudeid kui Põhjamaades. Jaapanis on piirkondi, kus miinustemperatuure ei esinegi.

«Arhitektuurilises mõttes toob erinevuse ka kultuuritaust. Suurbritannias on päris raske leida puitmaja, kuna seal on traditsiooniliselt kõik kivimajad. Norras on jälle vastupidi,» rääkis Mardim.

Nüüd pürivad nad Eesti ehitusturule, ent see pole lihtne. «Eesti turg on ikkagi koduturg. Tallinnas ikka ehitustegevus käib ja arendusi on. Tänasel päeval moodustab see meie toodangust ainult viis kuni kümme protsenti,» rääkis Mardim, kes loodab turuosa natuke kasvatada.

Ta ütles, et turu kasv peaks tulema sellest, et arendajad hakkavad kasutama puitkonstruktsioone alternatiivina betoon- või kivikonstruktsioonidele. «Pigem on Eesti turul natuke raskeks jäänud ärikliendi koha peal, kes nagu kardab või on kinni selles vanas teadmises, et puitkonstruktsioonile ei võiks ehitada üles kahekorruselisi hooneid,» rääkis Mardim, kinnitades, et päästeamet on kinnitanud nende võimekust ehitada kõrgemaid maju. «Kaheksakorruseline kortermaja ei ole Eesti tingimustes praegu tuleohutuse seisukohalt võttes mingi takistus.»

Tuleohutus pole probleem

Korrusmajade puhul on probleemiks eelkõige tuleohutuse nõuded – sageli nõutakse sprinklersüsteemi. Ka heli- ja vibratsioonikindluse nõuete tõttu tuleb näiteks vahelaed ja korteritevahelised seinad teha tunduvalt paksemad kui raudbetooni puhul ja arendaja kaotab sellega müüdavat pinda, märkis Merko Ehituse Skandinaavia valdkonna juht Andres Madalik. «Puitmajade eeliseks on kindlasti odavam hind, neid on kerge remontida ja renoveerida ning materjalide taaskasutus tagab väiksema «jalajälje»,» rääkis Madalik.

Kõrghoonete ehituses võiks muutuse tuua CLT-puidu (cross laminated timber) laiem kasutuselevõtt ning korralike ühendussõlmede ja tüüplahenduste väljatöötamine. Mardimi sõnul tahab klient näha neid detaile ja sõlmi, mis on teistel turgudel juba järele proovitud.

Kõrged kortermajad on Mardimi sõnul võimalikud tänu mitmele nüansile. Puitu saab kaitsta mittesüttivate materjalidega ning massiivne puit on väga tulekindel. «Puit, kui ta on massiivne, põleb üliaeglaselt ja peab tules pikalt vastu. Pikemalt kui metall,» rääkis Mardim. Pealegi takistab puidule tekkiv söekiht tule edasiliikumist.

Timbeco arendusjuht lisas, et puidu paksus dimensioneeritakse vastavalt tuleohutusnõuetele. Kui puit on piisavalt massiivne, siis ei ole vaja seda tulekindla materjaliga katta ega millegagi immutada.

Madalik rääkis, et nad jälgivad Põhjamaade projekte ja ehitusturgu, ent komistuskiviks on nii traditsioonid kui ka kogemused. «Nii Soomes kui Norras on ka riigi toetus puitmajade uurimiseks ja arenduseks, samuti toetab seal puitmajade kasutamist Eestiga võrreldes erinev suhtumine ehitusnormidesse. Eestis võib olla murekohaks ka kogemustega arhitektide ja inseneride vähesus,» ütles ta.

Allikas: Postimees

Timbeco arendusjuht Ivar Mardim. Foto: Albert Truuväärt

Otsid kodu?