Tehasemajad valmivad kui rätsepaülikonnad
15. jaanuar

Oma kodu tellides väärtustavad inimesed järjest enam just nende soovide järgi loodud ja nende „nägu“ lahendusi. 

Q-Haus-i tehasemaja Norras

Autor: Maris Tomba

Eesti puitmajaklastri  projektijuhi Lauri Kivili sõnul on kodumaised tellijad järjest teadlikumad ja väärtustavad senisest enam materjale, funktsionaalsust ja mugavust. “Arhitekti kaasamine on muutunud elementaarseks,” sõnas Kivil. “100% standardit müüakse Eestis üldiselt vähe, ka kataloogimajad kohandatakse enamasti kliendi soovide järgi.”

“Eesti tootjad teevad nö räptsepaülikondi, just paindlikus ja kliendi soovidega arvestamine on toonud meile konkurentsieelise välismaal,” kinnitas Kivil. “Heameel on tunnistada, et ka Eesti tellijad on avastamas, millised on majatehaste tegelikud võimalused.”

“Kui kliendil on koostööpartneriks valitud korralik majatehas, on ka ehitusloa taotlemine omavalitsusest lihtsam,” ütles Kivil. “Eesti on nii väike, et tugevamad tegijad on tuntud üle riigi.”

Kivil julgustas tehastega ühendust võtma, ka julgemate ideede puhul. “Eesti majatootjad on avatud koostööks, mõnel tootjal on omal projekteerimismeeskond, osadel on koostööpartneriteks arhitektuuribürood, aga alati võib majatehasesse minna ka oma projektiga. Seda veel ei teata, aga Eesti tehased on üldjoontes väga hästi just sobivad eriprojektide tootmiseks – Eesti majatehased toodavad imeasju Euroopasse, ma ei näe põhjust, miks see ei võiks olla samamoodi ka Eestis.”

Parima kodu saab vaid arhitektiga koostööd tehes.

AB TEMPT arhitekt Mihkel Urmet sõnas, et üldjuhul kohandatakse tehasetoodang vastavalt kliendi vajadustele: “Millegipärast arvatakse, et majatehastest hooneid tellides on vaja valida mõni tüüplahendus,” märkis Urmet ja lisas: “Meie kogemus on, et kui klient tuleb büroosse mõne tüüpprojektiga, paludes teha paar muudatust, siis protsessi jooksul saab tihtipeale selgeks, et ootused ja vajadused on sootuks midagi muud ning projekteerimise lõpuks ei pruugi esialgsest projektist palju alles olla,” ütles Urmet.

Arhitekti ülesanne ongi aidata jõuda õige tulemuseni – millised ruumid, funktsioonid, soovid tulevase kodu suhtes on. “See on selline arhitekti selja-aju tunnetus, millega suudad siseneda täiesti võõra inimese või pere mõttemaailma ning muuta nende unistused ruumiliseks,” tähendas Urmet. “Samal ajal pead muidugi arvestama kohaliku omavalitsuse reeglite ja mõtetega ning hoidma pilku ja vastutustunnet kogu ümbruskonnal, kuhu uue hoonega sekkud.”

“Arhitekti jaoks ei ole erinevust, kas projekteerida nö platsimaja või tehasemaja, “ kinnitas arhitekt Urmet. Keerulisemate hoonete puhul töötatakse tihedas koostöös majatehasega ja otsitakse üheskoos tootmise, transportimise ning paigaldamise lahendusi. “Kõige suurem erinevus arhitektide jaoks on süsteemne kontroll kvaliteedi üle,” ütles Urmet. “Platsidel toimetav meeskond vajab pidevalt meie külastusi ja sellele kulub hulk aega, majatehased jäädvustavad ise erinevad etapid ja saadavad need näiteks fotodena.”

Kuna tehasemaja valmistamine ja paigaldamine säästab  palju aega, siis soovitab arhitekt Urmet seda lisaaega kasutada ära pikemaks ja põhjalikumaks eeltööks. “Elu eeldatavasti ühe suurima investeeringu jaoks tuleks koostada korralik projekt, arvutada läbi ülalpidamiskulud, kasutusmugavus aga ka hilisem turuväärtus.”

“Arhitekti valik oleneb natuke tehnoloogiast – palkmajade projekteerimine nõuab ühte tüüpi kogemust, samas element- või moodulmaja aga jällegi teist,” ütles Urmet. “Eelistada tuleks võimalusel arhitektuuribürood, kes usub puitu ja kel on tehasemaja projekteerimise kogemus,” soovitab Urmet. “Protsess on paindlik ja et jõuda parema võimaliku lahenduseni, on oluline leida omale professionaal, kes on sinuga ühel lainel.”

Esimesel kohtumisel arhitektiga tuleb peale tutvumist ja viisakuste vahetamist koheselt ka summa jutuks võtta. Kui  tellija ei palka omale eraldi konsultanti eelarvega tegelemiseks, siis on üks võimalus paluda selle tegelemist arhitektilt – tehes koostööd majatehastega saab väga mugavalt jälgida ka jooksvalt eelarvet ning üllatusi tekib protsessis vähem. “Vähem üllatusi, vähem probleeme, parem närvikava ning mugavam kogemus,” lubas Urmet.

Standardlahendusi muudetakse vastavalt kliendi vajadustele.

Ka Lõuna-Eestis puitelement- ja palkmaju tootva AS Ritsu tegevjuht Elari Kivisoo kinnitab, et nende tootmisest väljub 100% standardlahendusi aina vähem.

“Kõige levinum on mudel, kus klient alustab mõnest meie tehase tüüpprojektist ning kohandab seda siis endale sobivaks. Tehased seda üldjoones aktsepteerivad ja on valmis koostööks.”

Majatehasest eriprojektiga tellija saab kõik tehasemaja eelised, nagu minimaliseeritud materjalikulu, kiirus ja kvaliteet. Ainuke erinevus seisneb selles, et maja tootmisele eelneb projekteerimisfaas. Kataloogiprojektid on tüüpiliselt majatehastes juba läbi projekteeritud – see tähendab, et olemas on nii arhitektuurne projekt kui tootmise- ja ehituse tööprojektid. Eriprojekti jaoks on vajalik ettevalmistavalt koostada arhitektuurne projekt, lisaks tööprojekt tootmisele ja ehitusele.

“Hinnanguline ajakulu võib olla ca 6-8 nädalat,” ütles Kivisoo. “Tootmise poolelt üldjoontes see vahe nii suur ei ole – tootmisajast võib nö läbitegemata eriprojekti osas liita tootmisajale ca 20%. Tootmine toimub kindla protseduuri järgi, protsess dokumenteeritakse ja toimub pidev kvaliteedikontroll.“ Kivisoo lisas: „Kõik toimub kuivades ja soojades sisetingimustes, kus majad tehakse valmis maksimaalse valmidusastmeni minimeerimaks platsiehituseks kuluvat aega.”

Projektid, mille alusel maju toodetakse tehases, on reeglina oluliselt detailsemad kui  platsiehituse puhul tavaks ja enne protsessi algust lahendatakse arhitektide ja inseneride poolt paberil ära juba väga paljud olulised küsimused, mida platsil lahendada sageli kas enam ei saa või jäetakse kahe silma vahele.

 Umbes 100 ruutmeetrise maja tootmiseks kulub sõltuvalt tehasest kaks-kolm päeva kuni nädal. Ehitusplatsil saab sellise maja veekindlaks ühe päevaga, majakarp saab väljast valmis umbes kahe nädalaga. Kui võrrelda oma keerukuselt analoogseid projekte, siis üldjoontes siin enam suurt vahet ei ole, kas tegemist on tüüpmaja või eriprojektiga.

Platsimaja ja tehasemaja hinna suurusjärk on üldjoontes sama. “Kui võrdleme majade hindu ausatel alustel, kus makstud on ära kõik riigimaksud ja tehtud samas mahus töid, kaldub kaalukauss tehasemaja kasuks,“ kinnitas Kivisoo.

Kaasaegne kodu peab olema funktsionaalne ja ökonoomne.

“Tänane tellija on nõudlik ja teadlik,” iseloomustas Kivisoo. “Maja peab vastama pere vajadustele, see tähendab -  olema nii väike kui võimalik ja nii suur kui vajalik,” ütles Kivisoo.

“Tänasel päeval me ei räägi hea maja puhul enam kitsalt energiasäästust. Ökonoomsus käib käsikäes tervisliku elukeskkonnaga ja väga oluline on, millised on maja ehitamisel kasutatavad materjalid ning kas hoonel on hea tervislik sisekliima,” tunnistas Kivisoo. “Rõõm on olla tunnistajaks, kuidas välismaisele tehismaterjale on hakatud eelistama kvaliteetset kodumaist aeglaselt kasvanud tugevat puitu.”

 

 

 

Otsid kodu?