Aasta tehasemaja 2015 võidutöö arhitektid: inimeste mõttemall tehasemajast vajab muutmist
18. mai

Aasta tehasemaja 2015 projekteerinud arhitektid Olavi Kukk, Kristjan Tõlk, Mari-Liis Vunder Trilog Studiost arutlevad, mis on tehasemaja olemus ja räägivad lähemalt, kuidas võidu toonud arendusprojekt sündis.

Sõnaaps aasta tehasemaja auhinnatseremoonia tordil ajendas mõtisklema selle üle, kas tehases toodetud maja on tehismaja, mitte pärismaja.

Kas tehasemaja on nagu robot või tehisintellekt, mis jääb traditsiooniliselt ehitatud majale millegagi alla? Levinud hoiaku põhjal võiks arvata, et tehismaja puitseintest puhub kindlasti läbi tuul, pealegi on oht, et naabrimehel on täpselt samasugune tehismaja.

See mõttemall vajab muutmist. Iga hoonet unikaalsena luues jääb ebaõiglaselt vähe ressursse läbivate innovaatiliste lahenduste leidmiseks. Iga kord uue jalgratta leiutamise asemel võiks arhitekt enam keskenduda kvaliteetsemate ja üha efektiivsemate jalgrataste täiustamisele. Ei maksa ka karta, et seejuures arhitektidel traditsiooniliste projektidega võrreldes tööst hoopis puudu tuleks.

Kontrollitud ehitus

Traditsiooniliste ehitusviisidega võrreldes on tehasemajal tavamaja ees mitmeid eeliseid: elemendid on ehitatud kontrollitud keskkonnas, majade püstitusaeg krundil on lühike, tehasemaja tootmise käigus tekib minimaalselt ehitusjäätmeid ning puit kui looduslik ja taastuv ressurss teeb tehasemajast vägagi keskkonnasäästliku ehitise.

Lisaks on toodetud elemendid väga täpsete mõõtudega: Nordic Houses KT poolt toode- tud ja tarnitud majadel on elementidel arvestuslik tolerants 2–3 millimeetrit.

Tiitli pälvinud majad oli meie esimene kogemus disainida tehasemaja. Meeldiv oli tõdeda, et tänapäeva tehased on väga kompetentsed. Kõik on võimalik valmis ehitada – piiranguid tehasemajal ju tegelikult pole. Samas olenevalt hoone keerukusest ja elementide suurusest võib valmis tehtud majaosade transport problemaatiliseks ja kulukaks osutuda.

Puhkemajade eesmärk oli tehases toodetud elemendid erivedudeta Norrasse transportida. Mõte ökonoomsest projekteerimisest, kus juba arhitekt-looja mõtleb optimaalselt ja keskkonnasäästlikult, meeldis meile ning nii tekitasime endile ise projekteerimiseks reegleid. Näiteks, kui maja transportiva auto pikkus on x meetrit ja kõrgus y meetrit, siis arvestasime nii, et meie elemendid nendesse raamidesse sobiksid.

Inspiratsioon väikelaeva interjöörist

Aasta tehasemaja tiitli pälvinud Lääne-Norra suvemajade projekt on ligi viis aastat töös olnud. Meie poole pöördus Norra kinnisvaraarendaja, kes soovis pakkuda Norra suvitajatele haagissuvilate asemel püsivamaid puhkemaju. Kui idee väljatöötamisega alustasime, ei olnud garantiid, et majad ka ühel päeval päriselt valmis ehitatakse.

Innukalt töötama inspireeris meid Lõuna-Norra rannikule omane dramaatiline maastik ja suvemajade lõplik eesmärk – pakkuda alternatiivset lahendust amortiseerunud karavanelamutele. Kontseptsoonist lähtuvalt uurisime karavanelamute suurepärast kompaktsust ning keskendusime majatüüpide ja sealsete detailide väljatöötamisele. Kuna kogu disain pidi olema vägagi kompaktne, siis töötasime välja koos majatüüpidega ka vastavad nutikad mööblilahendused. Konkreetse tulevase majaelaniku puudumine andis asjale pigem lõbusa tooni – elaniku rollis kujutasime endid ise ette.

Seerias on kolm eri suurusega kompaktset suvemaja, mis oleksid vastuvõetavad ka trenditeadlikumale kliendile. Et vältida üksluisust ning anda kliendile valikuvõimalusi, olid valikus erinevad variandid nii sise- kui ka välisviimistluses, lisaks nutikad integreeritud mööblilahendused, mille väljatöötamisel saime inspiratsiooni näiteks väikelaevade interjööridest.

Maastik suunab valikuid

Projekti arenedes ja nüüd tiitliga pärjatud suvemajade grupi puhul näeme, et algsest kolmest valikus olnud majast on saanud viis maja ning realiseeritud nendest kõige suuremad variandid, mis on välislahendustelt identsed. Lisaks on loodud tuulekoja/kuuri moodul, mis antud juhul oli võimalik maksimaalse lubatud ehitusaluse pinna tõttu.

Konkreetse arenduse puhul olid kõik majad müügiks koos krundiga – ilmselt seetõttu oli majanduslikult mõttekam soetada valikus olevates majadest suurim. Kuna antud juhul oli võimalik sissepääsu mooduli lisamine, tänu millele suurenes panipaikade pind, ning kuna siseplaneering oli iga maja puhul muutuv, jäid ära ka integreeritud mööblilahendused.

Projekti majade eripära on kindlasti nende kujunemislugu ja asukoht. Norra rannik on eriline ja teatava põhjamaise kargusega. Graniitkaljud inspireerisid meid puidusordi ja selle töötluse valikul. Sellesse keskkonda sobitub just naturaalne lehise laud, mida algselt valikus polnud, kuid laagerdub nüüd igal majal omamoodi, luues erinevaid varjundeid. Lisaks mängib kaasa maastik, mis takistab ranget planeeringut ja monotoonsust.

Arhitekti töö seeria väljatöötamisega ei lõppe. Et projekti kulgu kontrollida, sidusime end projektiga läbi litsentsilepingu. Kuna tegemist rohkem kui ühekordse projektiga, pidime kaaluma erinevaid ärimudeleid ning ennast ka autoriõigustega kurssi viima. Projekti iseloom eeldas edaspidiseid muudatusi, ning seetõttu sobis mõlemale osapoolele litsentsileping.

Mingist hetkest on igal majal ikkagi ka elanik, kes sageli tellimisprotsessis saab ka eri- soove esitada. Lõpuks tegeleme ikkagi iga maja ja selle elanikuga eraldi. Aga ekspordi- maja lõpptarbija kokkupuude autoriga on siiski haruldane ning sõltub paljuski arendaja, tehase ja arhitekti koostööst.

Tuleb tunnistada, et mõned olulised detailid on jäänud arenduse esimeste hoonete puhul autoriga kooskõlastamata – näiteks ümaraken välisuksel, mis võib olla küll elaniku enda erisoov, kuid muudab tervikpilti.

Algselt eeldamata on kõikidel majadel vastavalt lõpptarbija soovidele muudetud sise- planeeringut (kööginurga, sanitaarruumi ning magamistubade suurused) ning olenevalt hoone asukohast ka tuulekoja/ kuuri paiknemist.

Tehasemaja puhul oluline modifitseeritavus

Kui rääki- da arhitekti töö erinevustest tellimusmaja ja tehasemaja projekteerimisel, siis esimese puhul on lõpptulemuse modifitseerimine pigem teisejärguline. Tehasemaja ehk tüüpprojekti puhul ongi oluline lõpp- lahenduse modifitseeritavus, seda muidugi teatud piirides.

Oluline on teada sihtgruppi, kellele toode on mõeldud, ning vastavalt sellele ka lahendused välja töötada. Võib öelda, et konkreetse lõpptarbija ja temaga kontakti puudumine on projekti algfaaside vahelejätmine – elanikule on valikud juba ette antud ning jääb ära ka arhitektitöös ettetulev tõestamine ja põhjendamine.

Tüüpprojekti puhul oleneb muudatuste võimalikkus ja valik ka sellest, kui jäik või paindlik on arendaja. Samuti pole selle projekti puhul pidanud tegelema sekunditki bürokraatiaga. 

Allikas: Oma Maja, Äripäev


Aasta tehasemaja 2015 Nordic Houses KT OÜ vabaaja-majade arendusprojekt Lõuna-Norras. Arhitektid Olavi Kukk, Kristjan Tõlk, Mari-Liis Vunder Trilog Studio OÜ. 

Foto: Maris Tomba


Otsid kodu?