Spetsialistid: nutikate lahendustega võiks Eesti põllu- ja metsamaalt teenida palju rohkem
29. september

Kui Eesti põllumees suudab hektarist põllumaast teenida keskmiselt 330 eurot tulu, siis Lääne Euroopas teenib põllumees hektarilt üle kahe korra enam. Tartus püüti leida lahendusi, kuidas ka Eesti põllumees rikkamaks saaks.

Maaülikoolis toimus järjekordne Roheviku foorum, kus fookuses oli biomajandus ja see, kuidas pikendada väärtusahelat põllumajanduses ja metsanduses, vahendasid ERRi raadiouudised.

Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse nõuniku Madis Tilga sõnul on Eestis paljud metsa- ja põllumaad, ent sellelt teenitav tulu jääb ühiku kohta Lääne-Euroopa maakasutusest üle kahe korra alla. Kui Eestis suudab põllumees teenida hektarilt keskmiselt 330 eurot, siis läänes 770.

"Ma kuulen siiamaani juhtumeid, kus lausa kvaliteetset ümarpalki lastakse hakkeks või isegi pressitakse graanuliteks, sest Põhjamaades on nõudlus ja nii on seda lihtne ära müüa. Samal ajal kui siia natukene võib-olla teadmisemahulisemat uurimist juurde liita, teha valdkonnaülest koostööd, siis saaks seda müüa märksa kallimalt," rääkis Tilga.

Seega, puidust võiks tema sõnul teha kas mööblit või esemeid, mille eest makstakse rohkem ning ainult väheväärtuslik puit võiks rännata otsejoones ahju.

Tartu Regioon Energiaagentuuri direktor Martin Kikas ütles, et Eesti eeliseks on see, et meil on palju vaba maad ja biomajandus võiks meil tulevikus jõuliselt areneda., kuid uued lahendused nõuavad raha ja seda praegu napib. Viimastel aastatel on Eesti Kikase hinnangul biomajanduse alal aga edenenud. Näiteks on meil olemas jäätmeid põletavad soojusjaamad.

"Biomajanduse sisse mahub ka see, et kogu ahel oleks võimalikult jäätmetevaba. Kui me ladustame prügilates prügi maapinnale, siis see tähendab, et me võtame ära osa ressurssidest ja samal ajal me ka saastame. Kui me prügi põletame, siis me vabastame maaressurssi ja toodame soojust. Tootes prügist soojust, vabastame me osa biomassist, mida ei pea soojuseks tootma, võib-olla hoopis otstarbekamaks kasutamiseks," selgitas Kikas.

Kuid nutikas biomajandus eeldab ka häid ideid. Ja neid pidada meie teadlastel jaguma. "Ideedest iseenesest puudust ei ole. Meie teadlaskond on sellega tegelenud juba aastakümneid ning seetõttu peaks fookus ehk olema suunatud sellele, kuidas minna ideedest edasi võimalikult kiiresti teostusele," ütles Kikas.

Allikas: Mirko Ojakivi, ERR Uudised

Otsid kodu?