Seadusandlus: Riigi Teataja uues kuues
17. november

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts teeb kokkuvõtliku ülevaate riigiteataja.ee uuendustest ning uuendustega seonduvatest plussidest ja miinustest. 

Juba mõne nädala jooksul on olnud kasutusel uus Riigi Teataja elektrooniline keskkond. Kas see on ka lihtne ja kasutajasõbralik?

Avades www.riigiteataja.ee on esmamulje positiivne, sest tegemist tundub olevat lihtsa ja loogilise ülesehitusega otsingusüsteemiga, kus varasem funktsionaalsus säilitatud ning muudetud visuaalset ajakohasemaks. Puutudes igapäevaselt ise kokku õigusaktide otsimisega, olgu siis kehtivate või mingil kindlal ajahetkel kehtinud, kuid tänaseks kehtetutega, on oluliseks eelkõige otsingu lihtsus ja kiirus. Võrreldes eelmise versiooniga on vähemalt otsinguvõimalused hetkel säilinud ja mõned uued võimalused isegi lisandunud. Näiteks saab kohe avalehelt otsida õigusakti ka selle ametliku lühendi järgi. Tegemist ehk küll eelkõige juristile mõeldud otsimist kiirendava võimalusega, mis kindlasti aja jooksul veel täienema peaks. Viimast seetõttu, et vähemasti praegu vastele ÄS (äriseadustiku ametlik lühend) õiget vastust ei saanud. Samuti ei soovita praegu avalehel oleva lihtsa otsingu kaudu otsida õigusakti, mille nime te täpselt ei tea. Pooliku või osalise pealkirja järgi õigusakti leidmiseks tasub kasutada täpset otsingut, mille tulemustest suurema tõenäosusega õige leiab. Näiteks sõnadele „mittetulundus“ või „äriseadus“ hetkel lihtsa otsingu abil soovitud vastust ei saanud. Küll aga leidis täpne otsing mõlema sõna järgi koheselt vastavalt nii mittetulundusühingute seaduse kui ka äriseadustiku kehtivad redaktsioonid.

Tavakasutaja jaoks on kindlasti väga positiivsed kaks uuendust. Võrreldes vana elektroonilise Riigi Teatajaga on uues võrguväljaandes terviktekstidele lisatud sisukorrad ning terviktekstide erinevaid redaktsioone on võimalik võrrelda. Viimane on eriti kasulik, et tuvastada seadusemuudatusi ning neid võrrelda. Võimalik on kahte eri hetkel kehtinud sama seaduse teksti kõrvuti vaadata ning koos liigutada. Näiteks saab hõlpsasti võtta lahti tulumaksuseaduse täna kehtiva redaktsiooni ja sinna kõrvale 01.01.2011 kehtima hakkava redaktsiooni ning neid paralleelselt võrrelda. Hea on näiteks vaadata, milliseid muudatusi euro kasutuselevõtt maksuseadustes kaasa toob. Muutunud tekstiosad on kergemini tuvastamiseks ka erinevat värvi.

Lisaks on avaldatavate aktide kohta võimalik tellida e-postiaadressile teateid koos avaldatud aktide linkidega, mille abil on muudatusi hea jälgida. Meeldetuletuste tellimiseks tuleb aga ennast Riigi Teataja kasutajaks registreerida.

Avaldamisel uues keskkonnas lisanduvad aktide juurde lingid ka muudatuste menetluse kohta Riigikogus ja kooskõlastamise infosüsteemis. Kuna seeläbi peaksid muutuma hõlpsamini leitavaks ka eelnõude seletuskirjad on tegemist igati positiivse muudatusega sest tihti võibki seaduseelnõuga koos koostatud seletuskirjast olla rohkem kasu kui konkreetsest sättest. Avaldamisel lisanduvad lingid ka Euroopa Liidu õigusaktidele ning moodulpäring võimaldab otsida teavet teistest õigusteavet sisaldavatest andmekogudest. Samuti on moodulpäringu lehel võimalik avada teiste õigusteavet sisaldavate andmekogude otsinguaknaid ja nende abil otsida vajalikku teavet. Viimased on aga selgelt pigem juristidele suunatud võimalused, mida ettevõtja ilmselt väga tihti kasutama ei hakka.

Hea võimaluse otsida õigusakte, mis kehtivad konkreetses valdkonnas, annab süstemaatiline liigitus. Sama võimalus oli olemas ka eelmises versioonis, kuid nüüd on see pisut kasutajasõbralikum ning sobivaks valikuks, kui on vaja leida nt asjaõiguse või võlaõiguse valdkonda kuuluvaid seaduseid.

Seoses juba suvel jõustunud uue Riigi Teataja seadusega on muutunud ka õigusaktide avaldamise kord ja avaldamismärke vorm. Alates 1. juunist ilmub Riigi Teataja neljaosalisena. I osas avaldatakse seadused ja teised õigustloovad aktid, II osas välislepingud ja muud välissuhtlemist käsitlevad aktid, III osas Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse üksikaktid ning muud dokumendid. Riigi Teataja IV osas avaldatakse kohaliku omavalitsuse määrused. Kohaliku omavalitsuse määruste avaldamisega koos terviktekstidega alustatakse pilootprojektidena 2011. aastal. 1. jaanuarist 2013 muutub kõigi määruste ja nende terviktekstide avaldamine Riigi Teatajas kohaliku omavalitsuse üksustele kohustuslikuks.

Nagu iga uue asjaga ikka, nii esineb kindlasti ka uue Riigi Teataja andmebaasiga alguses mõningaid tõrkeid, mille kohta samal veebilehel kohe ka tagasisidet oodatakse. Julgesti võib aga öelda, et Riigi Teataja andmebaas on arenenud ning seda on võrdlemisi lihtne kasutada. Kinnitust saab sellele näiteks siis, kui tekib vajadus otsida mõnes teises riigis kehtivaid õigusakte. Tänaseks on loodud küll ka Euroopa E-õiguskeskkonna portaal www.e-justice.eu, kust leiab info kõikide liikmesriikide õigusaktide andmebaaside kohta. Samas tuleb tõdeda, et nii mitmedki riigid omavad kehtivate õigusaktide jaoks veel killustatud andmebaase, millest osad on piiratud või tasulise ligipääsuga. Viimast tasub meeles pidada näiteks juhul, kui soovite lepingus kokku leppida kohaldamisele kuuluvas õiguses nii, et see ei ole Eesti õigus.

Eelöeldu kokkuvõttes soovitan kõigile, kel vähegi huvi uue Riigi Teataja keskkonnaga tutvuda ning selle võimalused üle vaadata. Samas ei tasu loomulikult unustada sedagi, et oma õigusalaste küsimustega, olgu selleks siis kasvõi soov leida mõnda õigusakti, võivad Kaubanduskoja liikmed alati ka meie juristide poole pöörduda.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Otsid kodu?