Räpinas käib maailmatasemel palkmajaäri
02. september

20 aastat tagasi kahe kursusevenna algatatud ettevõtmisest kasvas välja rahvusvaheliselt hinnatud palkmajaettevõte, mille toodang on jõudnud Kariibi mere saartest Ameerika Ühendriikideni.

«Ega väga lihtne betooniga võistelda pole,» lausus üks Hobbiton OÜ omanikest Andres Uus ja selgitas, et kui praegu pole puitmaja eestlaste esmane valik, siis nende eesmärk on seda muuta ja panna inimesed jälle puidu poole vaatama.

Uutest trendidest ettevõtjad end mõjutada ei lase ja vaatamata tehnika pidevale arengule jäävad mehed oma liistude juurde. «Me tahame teha käsitööd, see on meie kirg,» lausus ettevõtte teine omanik Andrus Prangli.

Hobbiton OÜ omanikud Andrus Prangli ja Andres Uus räägivad, et ajalugu on teinud sellise pöörde, et eestlased ei pea puitmajast suurt lugu, ent nad loodavad seda hoiakut murda. FOTO: Margus Ansu / Postimees

OÜ Hobbiton ajalugu ulatub 1997. aastasse, mil Eestis oli vaid mõni ettevõte, mis tootis palkmaju käsitsi ning neilgi olid pikad järjekorrad. Soodsast olukorrast otsustasid viimast võtta maaülikoolis metsandust õppinud Prangli ja Uus, keda peale sõpruse ühendas suur huvi käsitsi toodetud palkmajade vastu.

Pärast teiste töödega tutvumist ja Räpina metsakoolis läbitud lisakursusi olid mehed valmis oma ettevõttega alustama. Esimesi kliente ei pidanud noored ettevõtjad sealjuures pikalt ootama: nimelt oli Prangli, kes oli aasta Norras õppinud, sõlminud väärtuslikke kontakte ning Norra palkmaja tootja kaudu hakkasid eestlased oma toodangut sinna müüma.

Norra partneritest on eestlastel aastate jooksul abi olnud veelgi: norralased andsid meestele laenu, et Räpinas tootmine püsti panna, ja aitasid soetada palgilao, mille jaoks oli pangast väga raske laenu saada.

Tänu investeeringule sai pikaaegsest strateegilisest partnerist 2005. aastal üks Hobbitoni osanikest ning neile kuulub nüüd üks kolmandik ettevõttest.

See, et palkmajade tootmine seati üles just Räpinasse, oli meeste sõnul aga puhas juhus. «Ma polnud ise varem Räpinas käinudki, kumbki me siit pärit pole,» rääkis Uus ja selgitas, et kohavalikul viis üks asi lihtsalt teiseni ning kuna esmased tutvused loodi seal, tundus lihtsam jääda sinna kui minna oma ideega Tallinna. Prangli sõnul on sealkandis ka parimad palgimetsad.

Kui mehed alustasid oma ettevõtet kõigest paari väikese putkaga, siis üsna pea valmistas see uhkeid mitmesajaruutmeetriseid suvilaid jõukatele Norra klientidele. Ühel hetkel kasvas meeste sõnul tootmine isegi liiga kiirelt. «Käsitöö puhul see hea ei ole, kontroll kaob ära,» lausus Uus.

«See on selle eriala paratamatus, et sa ei saa tegelikult võtta tööle 1000 käsitöölist, see lihtsalt ei toimi nii,» selgitas Uus. Kui käsitöö puhul säilib iga palgi kuju ja selle unikaalsus väikeste kõveruste ja detailide näol, siis palke freesides kopeerib palk täpselt eelmist palki, mistõttu lõpptulemusena näevad kõik palgid välja ühesugused.

Vaatamata suurele nõudlusele pole käsitsi palkmajade tegijate elu olnud lust ja lillepidu. Näiteks tuleb ligemale 80 protsenti Hobbitoni käibest Norra turult ja kui 2008. aastal ettevõte muudel turgudel ei tegutsenud ning Norra partneritel tekkisid ebakõlad, said mehed aru, et ühest ettevõttest sõltuda ei saa, vaid riskide hajutamiseks tuleb ka teistele turgudele suunduda.

Nii müüb Hobbiton palkmaju nüüd peale Eesti ja Norra ka Rootsi ning Soome, varem müüdi ka Prantsusmaale. «Energianõuete tõttu kukkus see turg meil ära, väga raske on sinna müüa,» lausus Uus. Uusim sihtriik on ettevõttel Saksamaa – seal on neil olemas kindel koostööpartner, kelle juures on Hobbitoni töötajad juba uusi teadmisi omandamas käinud.

Kodumaisel turul valitseb konkurentide vahel aga vennalik sõprus ja teiste Eesti käsitööpalkmajade tootjatega tehakse pigem koostööd. Näiteks on meeste sõnul nii mõnedki nende endised töötajad pärast nende juurest lahkumist loonud omaenda palkmajade tootmise ettevõtte.

«Me pigem soosisime seda, et pusi ise ja tee oma ettevõte ja siis pärast saame neid alltöövõtjatena kasutada,» ütles Prangli. Samuti on Hobbiton koos kahe teise käsitööpalkmajade tootjaga koondunud ühise müügiettevõtte Hobbiton Home alla, et väikeettevõtjad saaksid hõlpsamini üheskoos kliente otsida.

Sobiva tööjõu leidmisega pole meestel siiamaani probleeme olnud, küll aga tõdesid nad, et mida aeg edasi, seda raskemaks see läheb. «Tänapäeval propageeritakse uusi väljakutseid – kui oled ühes kohas viis aastat tööl, siis liigud edasi –, meil aga käsitööga on see, et aasta õpid, pool aastat maksame meie omalt poolt lihtsalt puhtalt peale töötajale ja siis on see juba õnneasi, kas ta jääb ka meile lõpuks tööle,» rääkis Uus.

Tööjõu voolavusega ettevõttel aga probleeme pole. «Enamik töötajatest on ikka üle kümne aasta meil tööl olnud, sihukest asja, et keegi naljalt teise ettevõttesse läheks, ei ole,» sõnas Prangli.

Samuti eelistavad Hobbitoni eestvedajad töötajate arvu hoida stabiilsena, suurte tellimuste korral aitavad teised väikeettevõtjad hädast välja. «Pigem oleme võtnud alltöövõtjaid, et jällegi hajutada riske – kui jääb tellimusi vähemaks, on oma töötajatel töö vähemalt kindlustatud,» selgitas Prangli.

Vaatamata sellele, et Hobbiton OÜ on üks Euroopa suurimaid käsitööpalkmajade tootjaid, ei saa neid päris suurettevõtteks nimetada. «Me oleme käsitöö mõttes suurettevõte, aga kui võtta meid ehitusettevõttena, oleme väikeettevõte,» lausus Uus.

Praegu töötab Hobbitoni all 35 inimest, koos alltöövõtjate ja koostööpartneritega jääb töötajate koguarv 50–60 kanti. «See arv, kellele tööd anname, on ikka palju suurem, igasugused liimpuidutootjad ja sepad – siin on erinevaid inimesi, kellelt me tellime majadele erinevaid asju,» sõnas Prangli.

Hobbiton OÜ annab eestlastele tööd ka Norras, praegu on neil seal kaheksa oma töötajat ja veel sama palju alltöövõtjaid. «Nemad pendeldavad nagu Kalevipojad, 20 päeva seal, kümme kodus,» lausus Uus. Meeste sõnul on töö Norras raske: hommikust õhtuni ninapidi koos, teistest inimestest eemal mägedes töötamine nõuab head närvikava. Samuti võib see probleeme tekitada perekondlikes suhetes.

«Paljud on lahku läinud, see on väga kurb,» rääkis Prangli. «Ega seal muud motivatsiooni pole kui palgapäev,» tõdes ka Uus ja lisas, et Norras töötavatele eestlastele makstakse palka vastavalt kohalikele standarditele ja töötajad on selle palgatasemega nii ära harjunud, et töö kodumaal ei paku neile enam huvi.

Tootmise asukohas ettevõtjad probleemi ei näe. «Maal on ikkagi lihtsam kõike teha, kohaliku omavalitsuse tasemel on palju lihtsam asjaajamine – ma arvan küll, et negatiivset poolt ei olegi,» võttis Uus maaelu kokku. «Me pole ka nii väikeses asukohas, me oleme küll äärealal, aga mitte päris metsades,» lisas Prangli.

Tulevikuplaanidest kõneldes on mehed tagasihoidlikud ja jäävad oma põhimõtetele kindlaks. Meeste sõnul on enamik palkmaju tootvaid ettevõtteid hakanud tegema elementmaju, mille järele on suur nõudlus ja millega saaks ka korralikult teenida, kuid nemad end sellest mõjutada ei lase.

«Olgugi et seal on turgu, meie tahame teha ikka oma asja, natuke on see võib-olla äri loogikaga vastuolus,» arutles Prangli. «Ega me erilised ärimehed pole,» lisas Uus.

Prangli sõnul on nende ettevõtte missioon väärtustada käsitööd puitmajaehituses ning see võtab hästi kokku selle, mida nad tahavad teha. «Meie perspektiiv ei ole see, et me tahame kasvada, me tahame olla lihtsalt stabiilsed ja tunda rõõmu sellest asjast,» leidsid mehed üheskoos.

KOMMENTAAR

Ettevõte annab vallale kindluse

Kaido Palu

Räpina vallavanem

Hobbiton OÜ on Räpina vallas üks tubli tööandja nii töötingimuste kui ka töökultuuri poolest. Juhtidel on kindel siht ettevõtte ja kogu sektori arendamisel, mis annab vallale ka kindlustunde töökohtade säilimiseks ja ka lootuse väikeseks kasvuks.

Juhid on aktiivsed ja südamega toimetajad ning eestvedajad Räpina piirkonna käsitööpalkmaja tootjate võrgustikus ja vanade palkmajade ning ehitiste mittetulundusühingus Vanaajamaja.

Kui kuuleme sõna «käsitööpalkmaja», siis mõtleme Räpina piirkonnale ja Hobbitonile! Juhid Andrus Prangli ja Andres Uus on pälvinud Räpina valla ettevõtlustunnustuse Märka ja Tunnusta 2005. aastal ning tegutsevad sama entusiastlikult juba 20. aastat.

Hobbiton OÜ majandusnäitajad

Autor, Allikas: Heelia Sillamaa, Postimees/majandus24

Otsid kodu?