Q-Haus Balticu unikaalne tarkvara õpib ise
27. juuli

Eesti tootjad on puitmajasektoris teerajajateks nii uute insenertehniliste lahenduste kui ka tootmistehnika kaasamise ja arendusega seonduvas,“ tõdeb Q-Haus Baltic OÜ juhatuse liige Reino Soots. See aga ei tähenda, et meie puitmajatootjad saaksid jääda loorberitele puhkama.
„Tööjõupuuduse, üldise palgakasvuv ja järjest tõusva konkurentsi tõttu peame igapäevaselt tegema investeeringuid oma efektiivsuse tõstmiseks nii tarkvarasse kui ka riistvarasse. Näiteks oleme oma tootmistsükli müügist kuni objekti üleandmiseni viinud internetipõhisele ressursside planeerimise tarkvarale ERP, et saavutada suurem tõhusus ja selgus tootmises ning parem kliendihaldus koos kõigi kommunikatsiooniga. Oleme oma ERP-süsteemi arendanud tänaseks kaks aastat ja võin julgelt väita, et efektiivsuse tõusuga oleme tehtud investeeringuid juba hooga tasa teenimas ja see on lähitulevikus selgeks eeliseks konkurentide ees," räägib Soots oma kogemustest.

Q-hausi kaubamärk loodi 2004. aastal, kusjuures aktiivne müügitegevus ning eksport algas aastal 2006. Algselt sai tehas tehtud oma kinnisvaraarenduste tarbeks, kuid peagi selgus, et tehase võimekus on oluliselt suurem ja ekspordisuund oli ahvatlev. Algus oli Sootsi sõnul raske, kuna pidevalt pidi end turul tõestama ja noorel tegijal oli keerukas kanda kinnitada, kuid ajapikku tulid püsikliendid ning tegevus läks sujuvamaks.
Q-Haus Baltic toodetud hooldekodu. Foto: Maris Tomba

Üks tähtis ja õige otsus oli suunata oma huvi eksporti, mis annab tänaseks ca 95% ettevõtte müügitulust. Samuti oli olulise kaaluga kaasata ettevõttesse kogemustega insenertehnilist personali, kelle abil eksporditurgudel usaldusväärsust tõsta ning tänu kellele vastab Q-haus Balticu toodang täna ka Euroopa kõrgeimale standardile. Sootsi sõnul peavad investeeringud tarkvaraarendusse olema järjepidevad ja nende suunaks on tootmises keskenduda CNC-masinatele, mis vähendavad inimtööjõu vajadust. Lisaks on äärmiselt tähtis projekteerimistarkvara täiendamine, milles on juba tehtud suur samm 3D projekteerimise suunas. Tänaseks on Q-hausis kogu projekteerimine BIM-meetodil, mis aitab vältida vigade sattumist projektdokumentatsiooni ning teeb kogu protsessi kiiremaks ja sujuvamaks. Ettevõtte selle aasta investeeringumaht jääb 300 000–400 000 euro vahele.

Oma unikaalse tarkvara väljatöötamine
„Teadsime juba 2006. aastal väga täpselt, et tootmise edukaks haldamiseks on tarvis kõikehõlmavat tarkvara, kuid tutvudes ca kümne erineva pakkuja võimalustega nägime, et meie tootmise spetsiifikaga täpselt kokkulangevat süsteemi ei olnud,“ meenutab Soots. Nii palgati paari aasta eest ettevõttesse kaks täiskohaga programmeerijat ja loodi oma tarkvara otsast lõpuni ise. Kuna aga ideid on palju ja neid tuleb protsessi käigus veelgi rohkem juurde, siis selline tarkvaraarendus on nagu Tallinna linn – see ei saa kunagi päris valmis.

Ettevõtte ERP-süsteemi kasutuse protsess algab juba väga varasest staadiumist, kui saadakse kliendi päring. Eelarvestuse osakonnas joonestatakse paari tunniga valmis 3D-mudel tulevasest projektist, mis on seotud lao- ja eelarvestusmoodulitega, mis omakorda genereerivad valmis pakkumise, arvestades varasemate projektide statistikat ning materjalide maksumusi. Sama mudel ja kirjeldus võetakse aluseks projekteerimisfaasis ning sealt liigub edasi juba tootmisse ning jaotatakse 3D-slaididena auto koormatesse, et toodetud seina-, katuse- ja põrandaelemendid juba objektile tarnida ning paigaldada.

„Meie programm on võimekas, kuna see õpib ise ja täiendab oma valemeid algoritmidest saadud andmete põhjal jooksvalt. Saame väga detailset infot tootmise võimekuse ja probleemide kohta, programm annab töötajatele ette ajanormid ja korrigeerib palgasüsteemis vastavalt igaühe tulemusele jne. Võimalused on piiramatud ja oma programmeerijatega saame igasuguseid muudatusi väga operatiivselt teha,“ kiidab ettevõtte juht ja lisab, et loomulikult õpitakse ka oma vigadest ja täiendatakse igapäevaselt olemasolevaid lahendusi. „Oleme Eestis ainsad, kes sellisel mahul ning viisil majatootmist
korraldab ja kuuldavasti pole ka naaberriikides sarnast lahendust,“ lisab Soots.

Q-haus Baltic OÜ põhiturgudeks on Norra, Rootsi ja Šveits. Viimasel aastal on müük järjest enam suunatud just Saksa ja Šveitsi turgudele, kuna sealne kliima on aastaringseks ehituseks sobilikum ja äririskide nagu valuutarisk ja majandusolukord jagamiseks on samuti erinevate piirkondade kasutamine mõistlik. . „Täna ei saa me enam rääkida suurtest hinnaerinevustest kohalike tootjatega võrreldes, vaid Eesti majatootjatel aitab eksportturgudel läbi lüüa innovatsioon, tuntus ning kvaliteet,“ nendib Reino Soots, lisades, et Eesti keskmiste ja väiksemate tootjate eeliseks on välisturgudel pigem „rätsepaülikonnana“ tehtud lahendused, mis on üldjuhul tehases valmistatud puitkarkasselementidest ehitatud hooned.

Artikli autor: Gerli Ramler
Allikas: Inseneeria ajakiri 5/2017

Otsid kodu?