Puitmajaklaster käis õppereisil Lätis
13. oktoober

Eesti Puitmajaklaster korraldas majatootjatele õppereisi Lätti. Kolme päeva jooksul tutvuti kohalike tootmistega ja peeti Läti Puitmajaklastriga  Euroopa toetusmeetmeid käsitlev seminar.

„Kahe riigi puitmajaklastri vaheline koostöö sai alguse just käsitöö-palkmaja ehitusest, mis on aluseks kogu tänapäevasele puitmajatööstusele,“ ütles reisi organiseerija Lauri Kivil, Eesti Puitmajaklastri juht. Juba neljandat aastat järjest korraldas puitmajaklaster suvel Räpinas käsitöö-palkmajaehitaja kutsevõistlust. „Sarnaseid võistlusi lähiriikides ei ole,“ kinnitas Kivil. „Lätlaste huvi ürituse vastu on suur ning just selle baasilt arenes kahe riigi puitmajaklastrite vahel elav infovahetus ja tekkisid mitmed koostöömõtted tulevikuks.“

Esimeseks ühistegevuse sammuks oli septembri lõpus Läti tootmiste külastamine ning Euroopa toetusmeetmeid käsitlev ühisseminar mõlema riigi klastrite partneritele.

„Kui vaadata Eesti, Läti ja Leedu puitmajatootjate ekspordimahte, siis on need üsna erinevad. Eesti puhul enam kui 200 miljonit eurot aastas, Leedul ligi 80 miljonit ning Lätil ligi 40 miljonit,“ selgitas Kivil. „Lätlaste puitmajatööstus ei ole hetkel mahult veel väga suur. Arvestades asjaolu, et reeglina on Läti puitmajatootjad üsna noored ettevõtted, ning et rõhuasetus on kvaliteedile, lubab see lähiajal oodata kindlasti nende puitmajasektori kasvu.“

Elari Kivisoo, AS Ritsu tegevjuht, on veendunud, et Eesti ja Läti ettevõtete vaheline koostöö klastrite tasemel on oluline. „Oleme küll konkurendid, kuid meil on mida üksteiselt õppida,“ kommenteeris Kivisoo.

Räpina külje all freesprussmaju tootva Varola OÜ tegevjuht Toomas Heering kinnitas, et meil on, mida lätlastelt õppida. „Tootmise koha pealt vast mitte, selles oleme tasemel,“ ütles Heering. Lõuna-Eesti ettevõtjale on pigem keeruline müügikanalite leidmine ja reisil jäi  mulje, et lätlastel müügikanalite leidmisega probleemi ei ole. „Võib-olla oli asi ka selles, et külastatud ettevõtted kuulusid enamasti välisosanikele, kes  siis ka müügi eest seisid,“ arutles Heering.

Üks oluline erinevus Läti ja Eesti puitmajatootjatel on ettevõtetesse kaasatud väliskapitali maht. Kui Eesti puitmajatööstused on praktiliselt kõik kohalikul kapitalil põhinevad, siis Läti puitmajatööstusest kuulub välisosanikele ligikaudu 70%.

 „Omanike huvi ning kontaktid kodumaal on avanud lätlastele suures mahus selliseid turge, millele sisenemine on muidu keeruline, külastatud ettevõtete näitel Belgia, UK, Venemaa,“ ütles Kivil.

“Tervikuna jättis ettevõtete külastamine äärmiselt hea mulje – nii seadmete, tingimuste kui korrektsuse poolest,” võttis Kivil tootmistes nähtu kokku.

Et üks Lätis külastatud tehastest oli uus ja juba algselt projekteeritud majatootmist silmas pidades, oli hea võrdlusmoment, kas ja kui palju tootmiskeskkond võib igapäevatööd hõlbustada.

 „Meie tehased on enamasti nõukogude-aegsetest tööstushoonetest ümber kohandatud. Sellistes tingimustes aga kulub kasvõi ainuüksi logistikale mõttetult raha ja aega. Uues ja kaasaegses tehases seda muret ei ole. Tööprotsess on märksa efektiivsem,“ kommenteeris Toomas Heering.

Arhitektuuribüroo TEMPT tegevjuht Mihkel Urmet vaatas kogu reisi küll pigem arhitekti fookusest: „Meil on kogemusi paljude tootmishoonete projekteerimisega ja seetõttu jälgisin just seda poolt huviga. Imestasin väga, kui üks majatootja väitis hooned olevat sedavõrd uued, sest tootmishooned olid kavandatud meie mõttes vanakooli stiiliga, tänapäevastes tootmistes kasutatakse juba teisi lahendusi. Külastuste põhjal jäi mulje, et puitmajatehased ise tootmishooneid oma turusegmendina ei näe, pigem keskendutakse eluhoonetele.“

Arhitekt tunnistas peale reisi, et Lätti  oleks põhjust vähemalt korra tagasi minna. „Sealne ettevõte Dores tundus eriliselt innovaatiline. Nende katsetused ja testid, kuidas palki teistmoodi kasutada - sellest tahaks rohkem kuulda,“ ütles Urmet ja kinnitas, et iga ettevõtte külastusest jäi meelde midagi erilist, olgu see siis eestlaste jaoks mittetraditsiooniline lähenemine materjalile või töökorraldusele.

Eesti Puitmajaklaster on ka varasemalt korraldanud arvukalt õppereise eesmärgiga tugevdada olemasolevaid turge ning leida uusi müügikanaleid ning koostööpartnereid. „Läti õppereis näitas meile, et lõunanaabrid soovivad toota kvaliteetselt,” ütles Kivil. „Kindlasti on selles ka oma osa Läti riigil, mis on pannud väga tugevat rõhku kaasaegsete seadmete soetamise toetusmeedetele.“

Eestlased tutvumas Eco House International tootmisega. Foto: Eesti puitmajaklaster

Õppereis korraldati projekti "Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klastri täistaotluse projekt" raames, mida rahastatakse EAS-i klastrite arendamise programmist, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.     

        

 

Otsid kodu?