Eesti puitmajade eksportijad on Euroopas ühed edukamad
08. jaanuar

Norralaste armastus puitmajade vastu tõstis puidutööstuse Eesti ekspordi mootoriks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Made in Estonia jäetakse välismaal küll maja seinale kirjutamata, kuid võõramaine ostja teab täpselt, kust tema uus kodu tuleb. Ehitusel sagivad platsitöölised räägivad omavahel eesti keeles, millest tähtsam on aga ettevõtjate poolt kätte võidetud usaldus.

„Eesti on Euroopas neljas puitmajade eksportija, kelle suurim trump on seni töötajate madal palk,” ütles Eesti puitmajaliidu juht Argo Saul, kellele kuulub kontrollpakk ettevõtete grupis Nordic Houses. „Tüki või tonni arvestuses võiksime olla Soome järel teised.”

Kui võtta aluseks statistikaameti andmed, on Nordic Houses tüüpiline Eesti eksportiv ettevõte. See tähendab muu hulgas tegutsemist puiduäris. Ajal, kui pangad ennustavad Eesti majandusele kolmeprotsendilist kasvu, loodavad puitmajade tootjad paisuda kümnendiku võrra. Puitmajaehitajate optimismi kinnitab kolme ettevõtte Mateki, Estnori ja Timbeco mullune hoogne laienemine.

Nordic Houses kavatseb kasvada isegi viiendiku võrra. Kasvule aitab kaasa asjaolu, et kuna 85 protsenti Eestis toodetavatest puitmajadest eksporditakse, puudub ettevõtjate vahel tugev sisekonkurents. Pigem ollakse teistest tööstusharudest varmamad selgasid kokku panema. Kaasa tõmmatakse uste ja akende tootjad, samuti mööblivalmistajad.

Eelistatakse puitmaju

Niimoodi asus Saul koondama oma firma ümber tootjaid, kellega ühiselt tooteportfelli mitmekesistades haarata esmalt Norras, hiljem ka teistes riikides senisest veelgi suurem turuosa. Norrasse jõuab juba praegu rohkem kui kolmandik Eesti puitmajade ekspordist.

Norralaste seas pole muinasjutt kolmest põrsakesest sama populaarne kui Eestis, kus eelistatakse kodumaju ehitada puidust.

Kui seni hoitakse tugevat positsiooni suvemajade nišis, siis eelmise aasta alguses asutatud Nordic Urban Houses võtab käsile päris elumajade tootmise. Nordic Houses valmistab Bueni kaubamärgi all müüdavaid puitmaju Kuusalu lähedal Kosu külas. Metsade ja põldude vahelt paistab tootmishoone justkui lumme uppunud suurfarm. Seda see kunagi oli. Ettevõte töötab praegu pigem logistikaettevõttena, kes tellib kõik maja kokku panemiseks vaja minevad toorikud allhankijatelt. Norralased armastavad nikerdatud kaunistusi, mida valmistab üks kohalik FIE-st ettevõtja.

Pea kogu farmi pikkune Itaaliast pärit programmeeritav tööpink lõikab toorikud parajasse mõõtu ja vormi. Osa majadest pakitakse kokku detailidena ja varustatakse projektikohase soojustusmaterjaliga. Osa toodangust valmib kokku pandud seinaelementidena, mille kraana abil paigaldamine võtab ehitusplatsil juba tunduvalt vähem aega. Monteerimisel annab kõige kiirema tulemuse lausa toasuuruste moodulitena valminud maja, millest saab täiesti ilmastikukindla ehitise juba mõne päevaga. Moodulitena kohale veetav maja võib teele asuda isegi juba paigaldatud kööginurgaga.

Üliranged nõuded

Algupärase puitmaja võrdkujuks peetavate käsitööna valminud palkehitiste müümiseks pole praegu just kõige parem aeg. Nimelt kehtivad Euroopas elamutele nii ranged soojapidavuse nõuded, et vanas stiilis palkmaja ei pääse löögile. Karkassehitist saab palju lihtsamalt soojapidavaks muuta.

Karkassmajade järele valitseb niivõrd suur nõudmine, et kui üks ettevõtte Nordic Houses tütarfirma loobus mõned aastad tagasi palkmajade tootmisest ja asemele võeti karkassmajad, suurenes ettevõtte käive ilma töötajaid juurde palkamata kolm korda.

Tootjafirma Norras ostjaga otse ei suhtle, vaid ettevõttel on seitsmes piirkonnas kohalik müügiesindaja, kes on võtnud kohustuse müüa üksnes eestlaste toodangut. Eestlased seevastu müüvad samuti vaid ühele müügifirmale.

Saul kasutab majade ukse- ja aknaavade täitmiseks üksnes Eesti firmade toodangut.

Oma osa saavad majaekspordist ka mööblitootjad, sest eriti just moodulitena turustatavates majades on kööginurk juba sisse ehitatud. Eesti mets annab meie puitmajatehastele suure konkurentsieelise. Peamine puitmaterjali tarnija RMK ei hellita siinset tootjat küll naaberriikidest odavamate hindadega, kuid peab metsa kasvatades ja hooldades ning palki lõigates tähelepanelikult silmas majaehitajate soove ja vajadusi. Selline tagala annab Eesti tootjatele konkurentidest suurema paindlikkuse.

Nordic Houses on viimastel aastatel hoidnud 5 miljonist eurost suuremat aastakäivet ning suutnud töötada kasumlikult. Tunamullune kasum jäi tagasihoidlikult 20 000 euro suuruseks, mis oli ligi viis korda väiksem aasta varasemast.InvesteerijadKolm mullust julget investeerijat

••Pärnu puitmajade tootja Mateki uus tehas alustas eelmise aasta märtsis tööd Pärnu Rääma linnaosas. Uues hoones on 7700 m2 pinda, mis võimaldab senist tootmismahtu kahekordistada. Projekti kogumaksumuseks koos kinnistu ostuga oli 3,5 miljonit eurot. Tehases on võimalik toota 120 000 m2 tasapinnalist ja 10 000-ruutmeetrise põrandapinnaga ruumielementi aastas.

••Käsitsitöö-palkmajade ja elementmajade tootja EstNor OÜ investeeris Harjumaal Kiilis detsembris avatud uude tootmishoonesse ligikaudu 900 000 eurot. Võitu loodetakse saada ka varasemalt rendipinnalt ära kolides. Tegevust jätkab ka käsitsitöö-palkmajade tootmine Jõgevamaal Siimustis.

••Puitmajatootja Timbeco Woodhouse OÜ avas eelmisel aastal 40 000 eurot maksma läinud 1500 m2 laopinna laienduse Tõdval. 2013. aasta esimeses pooles valmib uus tootmishoone.

Allikas: Eesti Päevaleht
Autor: Andres Reimer

Otsid kodu?