Puiduturg on kosunud, kuid teatav ebakindlus püsib
29. juuni

Tallinnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu korraldatud avatud seminaril Quo vadis, puiduturud?“ tõdeti, et sektor on kosunud ning halvim seljataga, kuid teatav ebakindlus puiduturgudel veel püsib.

Metsa- ja puidusektoril on oluline osa Eesti ekspordist, ligikaudu 70 protsenti puidutööstuse toodangust eksporditakse. Ülejäänud 30 protsendist lõviosa jõuab samuti mitmesuguste puidupõhiste toodetena välisturgudele.

“Puidupõhiste toodete ekspordimaht on endiselt kasvav, esimese nelja kuuga ligi kaks protsenti. Kuid kui võrrelda eelmise aasta aprilli tänavusega, siis oleme silmitsi isegi kerge langusega. Tagasihoidliku kasvu üheks põhjuseks on see, et juba eelmise aasta samal ajal oli võrdlusbaasiks olev ekspordimaht suur. Aasta teise poole kohta on raske prognoose teha, kuid eeldatavalt tuleb tulemus eelmise aasta omaga suhteliselt sarnane,” kommenteeris Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann.

Suurima kaubagrupi, sae- ja höövelmaterjali eksport kasvas aga ka aprillis ning tänavu esimese nelja kuuga ollakse plusspoolel veidi enam kui 11 protsendiga.

Haavapuitmassi tootva Estonian Celli juhatuse liikme Artjom Sokolovi sõnul tuleb neil 80 protsenti müügitulust Lääne-Euroopast, suurimad kogused haavapuitmassi saadetakse Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Väljaspool Euroopa Liitu eksporditakse lõviosa haavapuitmassist Indiasse.

“Kuigi paberi tootmine Euroopas langeb keskmiselt ühe protsendi võrra aastas, on nõudlus meie toote järele endiselt hea, sest meie toote tehnilised näitajad võimaldavad paberitootjatel saavutada kõrgemat kvaliteeti. Aasia turg kasvab kuus protsenti aastas. Makromajanduslikud tõusud ja mõõnad ning sellest tulenevad tarbijaootuste kõikumised mõjutavad hooajaliselt ka nõudlust meie kauba järele. Turu kõikumistele vaatamata toodame aasta läbi 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Küsimus on vaid lõpptoote hinnas. See võib aasta sees kõikuda mitukümmend protsenti. Ehk meil on nii kasumlikke kvartaleid kui ka neid, mil töötame kahjumiga,” nendib Artjom Sokolov.

Üle Euroopa 23 riiki aiatooteid turustava Imprest ASi juhataja Timo Hermlini sõnul on esimesd viis kuud püsitud eelmise aastaga samal tasemel, kuid Euroopas kipub majandusilm viluks.

“Põhiturgudeks on sel aastal olnud Inglismaa, Saksamaa, Itaalia, Norra ja Prantsusmaa. Meie suurim turg Inglismaa on üllatuslikult tegemas vähikäiku ja ka Saksamaal on maht languses, kuigi meie käive on sel aastal seal tänu töövõitudele kahekordistunud. Aiandussektorit on mõjutanud jahe ilm ja kindlasti ei tule kasuks suured spordivõistlused,” lausub Hermlin.

Impresti valmistoodangust läheb Eesti turule 7,5 protsenti, suurim kasv oli eelmistel aastatel ning tõusuks Hermlin palju ruumi ei näe, pigem on pilgud hetkel suunatud Lätti ja Leetu, kus on suudetud käivet kasvatada 30 protsenti.

“Võimalusi on alati, kuid ega tarbimine ühelgi turul praegu ei kasva ehk mahu suurendamiseks tuleb kelleltki midagi ära võtta. Konkurents on väga tihe ja tänase teadmise baasilt tuleb Poola, Valgevene ja Läti konkurentidega järgmise aasta piruka jagamisel tõsine võitlus. Lõuna-Euroopa riikides on hetkel suurimaks riskiks raha laekumine ja seetõttu oleme klientide valikul äärmiselt konservatiivsed. Mahu hoidmiseks tuleb kliendibaasi jätkuvalt laiendada ja teenindust veelgi paremaks lihvida,” räägib ettevõtte tegevjuht Timo Hermlin.

Kuigi eelmisel aastal kerkis toorme hind viiendiku võrra, on hinnad sel aastal langenud ja see on võimaldanud ettevõttel jahtuvatel turgudel konkurentsis püsida. “Meie sektoris on sisendite hindade kõikumine tavaline, meie toorme hinna määrab paberipuidu hind, mis sõltub piiritagustest otsustest, ning hind võib aasta lõikes palju kõikuda. Teine poolaasta on meie jaoks hooajaväline periood ja seega raskesti ennustatav. Eelmisel aastal kujunes teine poolaasta väga heaks. Usun, et meie meeskond teeb parima ka sel aastal.”

  • 2012. aasta esimese kvartaliga kasvas puidupõhiste toodete eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,9 protsenti, kogumaht oli 350 miljonit eurot.
  • Puidupõhiste toodete import oli 87 miljonit eurot, kasvades aastaga 6,1 protsenti.
  • Euroopa Liidu peamisteks eksporditurgudeks on Šveits, Norra, Jaapan, USA, Põhja-Aafrika.
  • ELi kogukäive puidusektoris oli 2011. aastal 201 miljardit eurot, kokku on sektoris 365 000 ettevõtet, milles töötab 2,4 miljonit inimest.

Kommenaar

Olle Berg
Stora Enso asepresident

Olen olnud puidusektoris tegev 1986. aastast saadik ning nõnda huvitavaid aastaid, kui olid eelmine ja see aasta, ei ole ma kogenud. 2011. aastasse jäi üleujutus Austraalias, Araabia kevad, võlakriis Euroopas, Jaapani tsunami – kõik need sündmused mõjutasid puiduturge olulisel määral.
Puidu ning puidust toodete parimaks nõudlust kajastavaks sektoriks on elamuehitus. Nii Lääne- kui Lõuna-Euroopas on seis nutune. Euroopas oli elamuehitus tipus 2006. aastal, näiteks Hispaanias ehitati tol aastal 800 000 eramut, nendest 500 000 oli spekulatsioon. Täna seisab seal tühjana 600 000 eramut, ehitati kümme aastat ette. Seega on Lõuna-Euroopas langus, Lääne-Euroopas on ees ootamas nullkasv.
Poolas, Lätis, Leedus, Eestis on olukord püsinud stabiilsena, turumastaabid on neis riikides aga väikesed.
Kõigi pilgud on pöördunud USA suunas, sealne turg võib olla päästjaks, kuid seal on olnud taastumine väga aeglane, turg kukkus 70 protsenti.
Huvitavad turud on rahvastiku vanuselist struktuuri arvestades Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Hiina, viimases on seni ehitus olnud valdavalt tsemendipõhine. Ka Jaapanis on sel ja järgmisel aastal kasvu oodata, seda peagi jõustuva kinnisvaramaksu ja tsunami tagajärgede tõttu.

Allikas: EMPL   

Otsid kodu?