Panustamine keskkonnahoidu on mõtteviisi küsimus
28. mai

22.mail täitus Eesti puitmajatootjaid ühendaval katusorganisatsioonil, Eesti Puitmajaliidul, 20 tegevusaastat. Juubeliaasta tähistamiseks istutasid majatootjad koos heade sõpradega ligi 30 tuhat uut puud.

Eesti puitmajatootjad on metsa- ja puidutööstussektori stabiilsed partnerid, andes kasutatavale toormaterjalile mitmekümnekordse lisandväärtuse. Valmivad puitmajad on ka „süsinikupangad“, mis talletavad aastate jooksul puude poolt seotud kliimasoojenemist põhjustava süsihappegaasi sadadeks aastateks, luues samal ajal kvaliteetseid ja hubaseid kodusid või tööruume meile kõigile. Samas omab iga tootmine ja tarbimine mõju meid ümbritsevale keskkonnale ja kliimale. Selleks, et meie ökoloogiline jalajälg püsiks tasakaalus, on vaja tarbitavaid ressursse efektiivselt kasutada ning võimalusel ressursside taastamisele kaasa aidata.

Harmeti juhatuse esimees Toomas Kalev. Foto: Harmet/Kristi Kamenik

Harmeti juhatuse esimees Toomas Kalev toob välja, et puitmajade valmistamine on võrreldes muude ehitusviisidega oma olemuselt juba keskkonnahoidu panustav tegevus, kuid peab vajalikuks astuda sealt veelgi samm edasi. „On oluline endale teadvustada, et meie teod mõjutavad moel või teisel ümbritsevat looduskeskkonda. Ökoloogiline jalajälg tuleks hoida võimalikult väike ning loodusele tagasi anda see, mis sealt ära võtame.“ Kalevi sõnul on ühised metsaistutamise talgud viis, kuidas Harmet oma jalajälge tasakaalus hoiab ning lisas, et talgupäeval ei seatud Harmeti kollektiivile ega nendega liitunud Puitmajaliidu sõpradele ühtegi piiri. “Igaüks istutas nõndapalju kui jaksas ja soovis ning endale sobiva tempoga. Usun, et veetsime koos toreda päeva!“

Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil. Foto: Harmet/Kristi Kamenik

Katusorganisatsiooni, Eesti Puitmajaliidu, tegevjuht Lauri Kivili sõnul on puit ehitusmaterjalina ainus materjal, mida on võimalik ilma tööstusliku sekkumiseta nö taastoota. „Ehitussektor on üks suurimaid saastajaid üldse ning selles kontekstis peaks iga looduskaitsja aru saama, et puit on ainus keskkonnasäästlik ehitusmaterjal. Suurim heategu loodusele üksikisiku tasandil on oma kodu rajamisel asendada võimalikult palju taastumatuid materjale puiduga.“ Kivili sõnul on sektori eesmärk, et Eesti mets pakuks nii sotsiaalseid kui emotsionaalseid väärtusi, kuid suudaks tagada ka piisaval hulgal toormaterjali tootmissektoritele. „Kui Eestis istutatakse igal aastal ligi 30 miljonit uut puud, siis puitmajasektori panus on ju tegelikult tagasihoidlik, kuid loodame olla nii oma sektori ettevõtetele kui teistele tootmistele selle tegevusega eeskujuks ning loodetavasti saab selline mõtteviis jõuliselt levima.“

Kuna sektoris on tublisid tootjaid palju, siis toimus liidu juubeliaastat tähistavaid metsa istutamise päevi üle Eesti mitu. Suurim neist toimus 25.mail Raplamaal Maidlas Harmeti eestvedamisel. 17.mail osalesid mitmed ettevõtted RMK kliimakangelase päeval ning Eesti Vabaõhumuuseumi ühistalgutel. Kõigil üritustel said ettevõtted osaleda nii oma kollektiivi kui pereliikmete ja sõpradega. Koos istutati peamiselt noori kuuski ja mände – just neid puuliike, millest valmistatakse tänapäeva Eesti puitmajad. Kokku istutas puitmajasektor ligi 30 000 noort puud!

Foto: Harmet/Kristi Kamenik

Loodame, et noortest taimedest kasvab võimas, ilus ja terve mets! Suur tänu Harmetile puitmajasektorit ühendava talgupäeva eest ning kõiki ettevõtteid, kes RMK abil või iseseisvalt uue metsa istutamisel oma abikäe andsid! Kindlasti jätkavad mitmed ettevõtted ilusat traditsiooni ka järgmistel aastatel ning loodetavasti andsime hea pisiku edasi ka neile, kes seda esmakordselt tegid.

Uue metsapõlve istutamisel andsid puitmajasektori ettevõtetest oma panuse Harmet, Palmako, Hobbiton, EstNor, Q-haus, Puumarket, Finnlog, Nordic Houses, Inseneribüroo Pluss, EPML tegevmeeskond, Lasita maja, Kodumaja.


Otsid kodu?