Ministeerium: Eestis on CO2 kogus inimese kohta väga suur
06. oktoober

Eesti on olnud tubli kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute müüja ning investeerinud sealt saadud raha edukalt paljudesse erinevatesse energiasäästulahendustesse. Samas emiteerime inimese kohta väga suurt CO2 kogust, nentis keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

„Eestis tekkivate kasvuhoonegaaside hulk hakkas langema 1990ndatel aastatel, kui nõukogude tööstus siit lahkus ning kuigi edasi on kogus pidevalt langenud ja tänaseks stabiliseerunud, on meie emissioonid inimese kohta teiste riikidega võrreldes siiski väga kõrged,“ rääkis Münt advokaadibüroo GLIMSTEDT, Eesti Arengufondi ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni korraldataval keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes“ neljandal seminaril.

Ta selgitas, et see tuleneb elektrienergia tootmisest – kuigi oluline osa meil toodetud elektrienergiast müüakse naaberriikidesse, maksame kogu tekitatud emissioonide eest meie. Seega kui kliimapoliitika ei peaks jätkuma nii nagu täna ja hakatakse välja tooma või võrdlema kasvuhoonegaaside suhet elanikkonna ja CO2 koguste vahel, siis võib see Münti sõnul meile suuri probleeme kaasa tuua.

Tänaseks on Eesti müünud üle 75 miljoni riigi saastekvoodi (AAU) ning teeninud nendega kauplemisel aastatel 2008-2012 tulu ca 392 miljonit eurot, mis on ette nähtud investeerimiseks projektidesse, mis otseselt vähendavad saastamist ja toovad kaasa energia säästmist. „CO2 heitkogust hulga vähenemine ei toimu enam nii suures mahus kui varem, sest nii öelda odavamad viljad on tänaseks juba nopitud,“ märkis Münt.

Kõige suurem osa saadud rahast on suunatud avaliku sektori hoonete renoveerimisse, kus energiatõhustati 533 hoonet. Olulised meetmed olid viie koostootmisjaama rajamine, katlamajade fossiilkütuselt biokütusele üleviimine ning kaugküttetrasside renoveerimine, tänavavalgustuste, korterelamute ja eramajade renoveerimine, investeerimine energiasäästlikesse bussidesse ja trammidesse, teatrite valgustusse, tuuleenergiasse ja elektriautode projekti, andes sotsiaaltöötajate kasutusse elektriautod, soodustades eraisikutele nende ostu ning ehitades välja üleriigilise elektriautode laadimistaristu.

„Mis saab edasi? Täna hoiame osa AAU-sid tallel, sest tulevik näitab, et meil võib tulla endal vajadus lisakvoodiks näiteks metsandussektoris,“ rääkis Münt. „On ette nähtud, et 50% kvootidest peab riik suunama riigi kliimavaldkonna tegevusse ehk meil on aastani 2020 investeerida ca 200-250 miljonit eurot. Need tulud on aga ettearvamatud, sest kauplemissüsteemis on olulised kvootide arv ja hind, mis sõltuvad mitmest asjaolust,“ lisas Münt.

Kvootidest saadava tulu meetmed on keskkonnaministeeriumil siiski „lahti“ kirjutatud kuni aastani 2018, lähtudes sellest, millised teised toetusskeemid samal ajal käimas on. „Näiteks katlamajade renoveerimist me AAU-dest hetkel ette ei näe, sest neile on vahendid mujalt tulemas ning nagu arenenud riigile kohane, tuleb aidata ka vaesemaid maid ehk neilegi toetust jagada,“ sõnas Münt.

Mõeldud on ka ühise toetusregistri loomisele, kus kõik riiklike taotluste avaldused saaks ühte kohta esitada, kuid pole kindel, kas see on parim variant. „Kahtlustan, et on asju, mis kindlasti saaksid selgemaks, aga kindlasti ka kaotaksime sellise üldsüsteemiga,“ lisas Münt.

Allikas: Ärileht

Otsid kodu?