Miks majad kevadel upuvad?
18. veebruar

Majaomanikul, kelle kinnisvara on kevadise sula ajal veevälja keskel või kelder vett täis, on ees ärevad kuud. Ekspertide sõnul on valesse kohta valesti ehitatud maju raske kiiresti ja odavalt päästa.
Lähema kahe kuu jooksul sulavad viimaste aastate suuremad lumekuhjad. OÜ Ehitusekspertiisibüroo juhatuse esimehe Teet Sepaste ütleb, et sulavee tõttu üle kallaste tõusnud jõgi võib hoone oma kohalt minema uhtuda. Kui aga pinnase ärauhtumist ei toimu, siis võib lisaks viimistluse rikkumisele olla kõige hullemaks kahjustuseks hallitus, mis hakkab märgunud konstruktsioonidel arenema.

Keldrisse vee tungimist peab Sepaste küll rohkem vanemate majade probleemiks, kuna tänapäeval eramute alla enam keldreid ei ehitata. „Kelder on igand, sest maa alla ehitamine on kallis ja puudub ka vajadus talveks toitu varuda,” väidab Sepaste. Kuid ta möönab, et kui kelder on enamasti tehniline või abiruum, siis suurvee puhul võib vesi tungida ka eluruumidesse ning see põhjustab kordades suuremat kahju kui maa-aluses keldris.

Kahjustused võivad tekkida ka juhul, kui ummistunud truubi tõttu on vesi tõusnud drenaaži kaudu eramu vundamentide ümber ja hoone alla. Takistusest läbi murdes alaneb veetase väga kiiresti, mis põhjustab hoone ümbruse ja aluse täitepinnase tihenemist. Halvemal juhul võib see kaasa tuua hoone vundamendi või põrandate vajumise. Seega, kui maja on ehitatud ümbruskonnaga võrreldes madalasse kohta, tuleb hoone ümbrus planeerida nii, et sula- ja sadevesi ei koguneks selle vundamendi taha. Kevadise suurvee ajal tuleb aga kindlasti koristada kõik kraavid ja puhastada truubid, et ei tekiks vee äravoolu takistavaid ummistusi.

OÜ CityHaldus juhatuse liige ja hooldusjuht Heikki Lind nimetab kevadisel sulaajal probleemseks kohaks ka katust (eriti plekk-katuseid), kus kevadisest jäätekkest tingituna võib sulavesi hakata sissepoole tungima ja kahjustama hoone siseruume.

Eksperdid nimetavad nelja põhjust, miks kevadeti sulavesi majja tungib. Kõige kaugemaleulatuv põhjus on projekteerimisvead. Kinnisvarahooldusfirma OÜ Hansa REM juhatuse liige Vello Mäesepp ütleb, et uputused on põhjustatud projekteerimisvigadest, alates paikkonna üldprojektist kuni konkreetse hoone projektini. Ei arvestata maapinna kõrgusega, nendib Mäesepp.
Järgmine põhjus on puuduv või puudulik drenaažisüsteem, mille eelvoolud on näiteks umbes. Kui kolmanda põhjusena lisandub tagasilöögiklappide puudumine drenaažil, siis hakkabki vesi eelvoolu ummistuse korral liikuma soovitule hoopis vastupidises suunas. Ning lõpuks puudub tavaliselt juhtudel, kus vesi maja ümber koguneb, keldri konstruktsioonil ka piisavalt hea ja ühtne hüdroisolatsioon.

Probleemse ehitise juures liigse sulavee ära hoidmiseks või sellest vabanemiseks lihtsaid lahendusi ei ole. Heikki Lind soovitab küll keldrisse pumba panna, kuid Sepaste seda ei poolda. Kiire veetaseme alandamine ei ole tema väitel soovitav, kuigi see sõltub ka pinnasest ja hoone konstruktsiooni lahendusest. Kindlasti tuleb aga vaadata, et välja pumbatud veel oleks koht, kuhu ära voolata. „Keldriseina taha lompi pumpamine on tihti tsirkulatsiooni tekitamine,” möönab ta pumpamise mõttetust.

Sepaste nendib, et tihti on vanemad hooned nii ehitatud, et vee keldrisse tungimise vastu on mõistlike kuludega raske midagi ette võtta. Sageli pole ka liigvett mõistlikul kaugusel kuhugi juhtida või saab drenaaži ehitada ainult ülepumpamisega ning seda peetakse kalliks.
Mäesalu nõustub, et ühel kinnistu omanikul on raske üleujutuste põhjuste likvideerimisega tegeleda. Saab võidelda ainult tagajärgedega, nendib ta. Tema sõnul on vajalik tavaliselt kogu piirkonna probleemi lahendamine – tuleb teha vastav projekt, ehitustööd jne.

Kuigi keskkonnaministeerium on äsja valminud uuringus nimetanud Eestis kaheksa üleujutusohuga riskipiirkonda, ei oska hüdroloogid veel kinnitada, kas tänavu kevadel tekivad lume sulamisest üleujutused või mitte. Kõik sõltub, kuidas lumi sulab. Kui tuleb järsku suur sula ja sellele ka vihma peale sajab, siis tuleb korralik uputus. Reeglina on uputus, kui sula jääb märtsi või veelgi hilisemasse aega. Kui aga päeval sulatab ja öösel taas külmetab, kaob lumi suuremaid uputusi kaasa toomata.

TASUB TEADA
Ettevalmistused sulavee ajaks
• Puhasta katused jääst, et vältida sulavee tungimist katusematerjali alla.
• Korista maja seinte äärest lumi, et takistada liigniiskuse ja vee tungimist honesse.
• Korista kraavid ja puhasta truubid, et ei tekiks sulavee äravoolu takistavaid ummistusi.
• Muretse majapidamisse tühjenduspump.

Otsid kodu?