Mida võiks arvestada rahvusvahelisele turule minev ettevõtja?
25. november

Räägime täna palju, et ettevõtjatel tuleks aktiivselt tegeleda ekspordiga, see on majanduse kasvu oluline tegur. Koda külastanud välismaalased väidavad, et eestlastel on, mida eksportida aga nad ei oska ju turundada, teatab Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda.

Millele võiksime tähelepanu pöörata rahvusvahelisele turule minekul?

Peamine erinevus siseriiklikult ja rahvusvaheliselt kasutatava turunduse vahel seisneb selles, et rahvusvahelises turunduses tuleb erinevate riikide lõikes kokku puutuda paljude spetsiifiliste teguritega, mis on iseloomulikud ainult sellele riigile. Loomulikult oleks kergem, kui osutuks võimalikuks välja töötada üks ühtne unifitseeritud turundus kõikide riikide jaoks. Tegelikkuses pole see aga võimalik, kuna igas riigis eksisteerib terve hulk tõkkeid, mis takistavad turunduse standardiseerimist. Seega ei saa välja tuua ühte ja ainukest rahvusvahelise turunduse plaani struktuuri, mis sobiks kõikidel juhtudel. Alati tuleb lähtuda konkreetsest tootest, ettevõttest, sihtturust ja loomulikult ettevõtte eesmärkidest sihtturul. Esmaseks turunduse plaani koostamisel lahendust nõudvaks küsimuseks on sihtriigi valik – see tähendab, millise riigi turul soovitakse oma toodet või teenust realiseerida. Rahvusvahelise turundusega tegelev ettevõte peab tundma sihtriigi turgu, et kasutada oma eeliseid. Turu uurimisega tuleb tegeleda mitte ainult vahetult enne sihtturule sisenemist, vaid pidevalt ka hiljem. Turule sisenemist takistavad samuti firmavälised tegurid, mis on need turgu, tootmist ja keskkonda kujundavad tegurid nii sihtriigis kui ka kodumaal, mis ei allu üldreeglina antud ettevõtte juhtimisotsustele ning mille otsa sageli turule sisenejad komistavad:

• Sihtriigi turu iseloom
• Sihtriigi turu konkurentsivõitluse tugevus
• Turunduse infrastruktuuri kättesaadavus ja selle kvaliteet
• Tootmise iseloom sihtriigis
• Sihtriigi valitsuse väliskaubanduspoliitika
• Sihtriigi turu kaugus
• Sihtriigi välismajandussidemeid
• Sihtriigi sotsiaalkultuurilised tegurid.

Oluline tegur, millele tasub tõsiselt mõelda, on eksportija kodumaa ja sihtriigi ühiskondade kultuuriline lähedus. Harilikult sisenetakse kõigepealt nende riikide turule, mis eksportija kodumaale kultuuriliselt lähedased. Seetõttu on näiteks USA firmadele esimene sihikule võetav välisturg Kanada, millele sageli järgnevad Austraalia, Uus-Meremaa ja Suurbritannia. Samal ajal Suurbritannia firmad sisenevad esmajoones mitte geograafiliselt lähedasele Prantsusmaa turule, vaid hoopis Austraalia, Kanada, USA jt inglise keelt kõnelevate riikide turgudele. Analoogiliselt saab kultuurilise lähedusega põhjendada Eesti ettevõtjate suurt ekspordiorientatsiooni Soome ja Rootsi turgudele.

Kõige üldisemalt tähendab kultuuriline kohandumine põhimõtte järgimist: „tee Roomas nii nagu roomlased teevad“. Kõige lihtsam on selle põhimõtte ellurakendamine, kui ettevõtte esindaja teeb isikliku külaskäigu potentsiaalsesse sihtriiki, kusjuures enne seda on ta kogunud kõikvõimalikku informatsiooni antud riigi kohta. Kui aga visiit sihtriiki tehakse selle maa kultuurilise tausta eelneva analüüsita, võivad tulemused olla kohtavad. Sel juhul on juht võimeline hindama ärisuhteid seal maal vaid oma kultuurilise tausta seisukohast, mis toob kaasa väärad hinnangud. Nende vältimiseks on tarvis defineerida äritegevuse eesmärk algul oma kultuuri, traditsioonide raames ja seejärel püüda kujundada seda sihtriigi kultuuri ja kommete piirides. Pärast info kogumist ja teatud tasemel sihtriigi kultuuri ja äritegevusega tutvumist on tarvis sobitada oma ettevõte selle riigi keskkonda. Seega peab otsustama, milliste antud riigi tavadega meie firma peab arvestama, milliseid võib arvestada ja milliseid ei järgi. Näiteks Ladina-Ameerika ärimees peab New Yorgis kohtumisele minema täpselt või ta kaotab igasuguse lugupidamise. Kui aga Bagdadis keset läbirääkimist hakatakse palvetama Meka poole, ei ole kristlastel kohustust seda kaasa teha.

Seni kõige sügavama kultuuride võrdlevanalüüsi on läbi viinud (30 aasta jooksul) Gert Hoffstede, mille tulemuste alusel tõi ta välja erinevad mõõtmed, mille poolest erinevatesse kultuuridesse kuuluvad inimesed on erinevad ning rahvusvahelistel turgudel tegutsedes peab nende erinevustega arvestama.

Loe artiklit edasi: http://www.koda.ee/teataja-artiklid/?id=16323 

Autor: Ene Rammo, Allikas: EKTK

Otsid kodu?