Liginullenergiamaja toimib Eesti kliimas suurepärasel
30. mai

Energiatõhususe ja keskkonnahoiu tõttu on ehitussektorile seatud teatud normid, mille järgi peavad alates 2021. aastast olema kõik uued hooned liginullenergiamajad. Kuigi täna peetakse liginullenergiahooneid veel nii-öelda tulevikumajadeks, valmistatakse neid Eestis edukalt nii karkass- kui ka palkmajana, räägib ümar- ja nelikantpalk- ning puitpaneelmajade tootja ASi Ritsu tegevjuht Elari Kivisoo.

Ehitusvaldkonna nõudeid järgides on tootmisettevõttena näha turul kahte peamist trendi. Esimene on materjalist tulenev ehk järjest enamates riikides mõistetakse, et taastuva energiaallikana on puit parim, soodsaim ja keskkonnasõbralikem ehitusmaterjal ning seda väärtustatakse aina rohkem. Teine suund on energiasääst, mis tuleneb nii puithoonete säästlikust ehitusest ehk ökoloogilisest jalajäljest kui ka nende hoonete madalatest ekspluatatsioonikuludest.

Energiasäästliku ehituse alustõed on mõistlik aluseks võtta igasuguse hoone ehitamisel juba täna. Samas on oluline jälgida, milliseid investeeringuid on mõttekas Eesti tingimustes teha. Ei ole mõistlik kasutada lahendusi, millele lisanduva kulu tasuvusaeg on näiteks 90 aastat. Liginullenergiamaja on võimalik täna tehasetingimustes toota ja ehitada väga mõistlikult, kui jälgitakse õigeid printsiipe, alustades krundi ja lõpetades materjalide valikuga. Oma olemuselt on liginullenergiahoone parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille säästliku energiatarbimise juures toodetakse samal krundil taastuvallikatest lisaenergiat (näiteks tuulegeneraatori või päikesepaneelide näol).

Energiasäästlikult võib ehitada nii puidust kui ka muudest materjalidest. Samas on puit meie hinnangul parim võimalik ja saada olev materjal. Põhjus on lihtne. Kivimaju ei ehitata Eesti ju enam ammu, sest tänapäevaste kivimajade puhul räägitakse õigupoolest plokkidest hoonetest, mitte aga maakivimajadest. Aga kui inimene soovib siiski ehitada energiasäästlikku kivimaja, peaks ta sellele lihtsalt puitmaja ümber ehitama. Samas välisilmelt pole puit- ja plokkidest majadel juba ammu enam vahet, sest mõlemaid saab vooderdada laudisega, aga ka üle krohvida.

Samal ajal on puit looduslik, taastuv, soe ehitusmaterjal, millel on head ehitusfüüsikalised omadused nii hoone konstruktsiooni tugevuse kui ka hea sisekliima tagamisel. Energiasäästlikke hooneid on võimalik ehitada nii palk- kui puitkarkassmajana – iga tehnoloogia puhul on vajalik jälgida just sellele omaseid nüansse ja kasutada vajalikke lahendusi.

Hea tulemus tuleb mõistlikkuse printsiipi järgides

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi järgi peavad 2019. aastast olema kõik uued avalikud hooned liginullenergiahooned ning alates 2021. aastast kehtib sama nõue ka teistele uutele hoonetele.

Kuna oma kodu ehitatakse eeldavalt üks kord elus, on see väga oluline otsus, mis tehakse reeglina piiratud eelarve tingimustes. Seega nagu iga asjaga siin elus, jookseb ka energiasäästliku ehituse küsimustes kuskil mõistlikkuse piir, millest üle investeerimine ei ole mõistlikus ajaperspektiivis tasuv. Eestis on üldised normid üldjoontes lihtsad: madalenergiahoone on energiatarbega kuni 120 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas ning liginullenergiamaja energiakulu kuni 50 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas.

Kuidas seda saavutada? Oluline on järgida teatud baasreegleid. Iga energiatõhusa maja ehitus algab loomulikult krundi valikust, millele järgnevad tehnilised küsimused. Näiteks tuleb planeerida maja õigesti ilmakaarte suunas, koostada optimaalne projekt, valida välja õiged materjalid ning sobivaim küttelahendus, valida soojustusmaterjalid ja sobivad uksed-aknad. Oluline on silmas pidada, et kõige aluseks on põhjalik eeltöö – see tähendab projekteerimist, mille käigus tuleb kõik eeltoodud küsimused lahendada. Kõige olulisem on aga, et inimesel oleks hiljem hea oma kodus elada – kvaliteetsed ja loodussõbralikud materjalid, läbimõeldud planeering ning madalad püsikulud on selle aluseks.


Madalenergiamajad ei ole Eestis enam ammu midagi erakordset. Liginullenergiamaja kriteeriumi täitmine on Eesti tingimustes otstarbekas kõike eeltoodut arvestades täiendavate taastuvate energiaallikate kaasamisega ehk paigaldades näiteks lisaks tuulegeneraator või päikesepaneelid.

Väga suurt mõju maja ekspluatatsioonikuludele avaldab ehituskvaliteet ehk ka kõige kallima/energiasäästlikuma akna puhul pole sellest suurt kasu, kui selle paigaldab soss-sepp. Kõige kvaliteetsem ja energiatõhusam maja on kahtlemata tehase kuivades tingimustes toodetud hoone, mille on projekteerinud kogemustega insenerid kindlate protseduuride ja printsiipide järgi. Tehases toodetud majaelementide eelis on optimaalne materjalikulu, sest klient maksab tema maja ehituseks kuluva materjali, mitte kadude eest. Lisaks on ehitusplatsil kehva ilmaga tehtav müüriladumine või saagimine kallim ja samas ebakvaliteetsem kui soojas tehases maksimaalse valmidusastmeni tehtud majadetailide kiire kokku monteerimine krundil.

Kui pisem tehasemaja valmib võtmed-kätte-lahenduseni 2–3 kuuga ning suurema maja valmimisaeg on 4–6 kuud, siis ilmastikukindlaks saab tehases toodetud maja 1–2 päevaga – lõpptulemus on platsiehitusega võrreldes oluliselt kvaliteetsem, läbimõeldum ja ka kokkuvõttes soodsam


Otsid kodu?