Katedraal Eesti puidule
18. august

Muuseume, kontserdisaale ja ooperimaju võib pidada kultuurikatedraalideks, kus sisu on loonud vormi ja vorm uue identiteedi. Seda laadi manifestatsiooni oleks tarvis ka kohalikule puidule – näidishoonet, mis tõstaks Eesti puitarhitektuuri kaardile, annaks sellele materjalist tuleneva uuendusliku vormi ja kinnitaks kohalikule puitarhitektuurile keskkonnahoidliku kvaliteedimärgi.

Maailma kõrgeim puitehitis, AS Kodumaja tehtud TREET Norras
Foto: Maris Tomba

Pea 70 aastat puitu vältides on peale kasvanud praktiseerivate arhitektide ja inseneride põlvkonnad, kes ei ole õppinud puitkonstruktsiooni isegi ülikoolis. Samal ajal on Eesti puidutööstusest saanud silmapaistev puidu- ja ehitusdetailide eksportija. Paraku müüme puitu välja toorainena, kuigi oleks võimalik lisada rohkem teadmispõhist või disainist tulenevat lisandväärtust ja müüa seda välisturule senisest kõrgema hinnaga.
Peale arhitektide, inseneride ja tootjate peaks võrrandisse kuuluma ka riik. Riik saaks aidata muuta Eesti puidutööstuse tööstusharuks, mis müüb maailma kõrgetasemelisi teadmisi puitehitistest, ja parandada kohalikke teadmisi puidu positiivsetest omadustest.

Näiteks saab puidutöötlemisest ülejääva materjaliga toota rohkem energiat, kui kulub puidust hoone ehitamiseks. Samuti on puit kiiresti taastuv materjal: 15 000 m² suuruse näidishoone jaoks kuluv puit taastuks Eesti metsades umbes kolme tunniga. Vastupidi vanale arvamusele, et puit peab tulekahjude korral halvasti vastu, on puitkonstruktsioonid põlengutes metallkonstruktsioonidest vastupidavamad.

Sajanditevanused palktared

Ent kõigest eelmainitust ei ole kasu, kui toodetakse sajandeid vana põhiplaani ja funktsiooniga, samblaga vuugitud palktaresid. Kõikide osapoolte teadmised peaksid looma uuendusliku vormikeele, eksperimentaalse, seninägematu kuju.

Harilikult on teadmistepõhise ehituse lähtepunktid napp energiakulu, vähene keskkonnamõju, uuendusliku projekteerimise ja disaini kaasamine. Samad eeldused võiksid olla ka puidukultuuri taaselustamise aluseks.

Eesti puiduspetsialistid ehitasid mullu Norrasse 14-korruselise uudse puitlahendusega hoone, kuid kodumaal Eesti puidutööstuse võimekust vääriliselt esile toovaid hooneid pole. Näidishoone peab peegeldama eksperimentaalset lähenemist, olema katedraal Eesti puidule

Autor: Sille Pihlak

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes


Otsid kodu?