Kas maksude tasumine läheb pärast €-päeva kallimaks?
23. juuli

Värske uuringu kohaselt arvab 56% Eesti elanikest, et euro kasutuselevõtuga kaasneb hindade tõus ning 29% inimestest pelgab, et hinnad tõusevad oluliselt. Kroonid eurodeks rehkendused on tehtud ka maksuseadustes. Vaatame, millised muudatused maksuhaldur oma  „hinnakirjas“ sisse on viinud. Järsk üleminek (nn „big bang“) toimub ka maksuarvestuses.

Oluline on tähele panna, et kogu maksuaruandlus, mille sisu puudutab 2010. aastat, tuleb vormistada kroonides ka pärast 1. jaanuari 2011 – näiteks 2010. aasta detsembri eest esitatud käibedeklaratsioonil tuleb arvutused teha Eesti kroonides ehkki arveldused tehakse juba eurodes. Samamoodi tuleb toimida ka eraisikutel tuludeklaratsiooni täites – näiteks isik, kes on 2010. aastal tasunud eluasemelaenu intresse summas 10 000 krooni, näitab summa deklaratsioonil kroonides, kuid saab maksutagastuse eurodes ehk selles näites 134 eurot.

Pärast eurole üleminekut on ka sent raha. Kui täna ümardatakse maksusummad täiskroonideks, alla 50-sendine summa jäetakse ära ning vähemalt 50-sendine summa ümardatakse täiskrooniks, siis pärast euro kasutuselevõttu tuleb maksuarvestust pidada senditäpsusega. Kehtib üldine ümardamisreegel: kui kolmas koht pärast koma on viis või suurem, ümardatakse ülespoole, järgmise eurosendini, kui kolmas koht pärast koma on neli või väiksem, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata.

Erinevate piirmäärade ja trahvisummade eurodeks muutmisel on lähtutud põhikooli matemaatikareeglitest. Nii saab välislähetuse maksuvaba majutuskulu 2000st kroonist  128 eurot, tööauto erasõitudeks kasutamise maksubaasiks 4000 krooni asemel 256 eurot ja maksuvabade annetuste piirmääraks 500 krooni asemel 32 eurot. Kergesti meeldejäävad (ümmargused) numbrid on seega ajalugu. Maksuarvestusreeglid soodsamaks ei muutu – lihtsalt valuuta vahetub.

Töötajad, kes maksavad kinni tööandja sõiduautoga tehtud erasõidud peavad siiski arvestama 15%-lise hinnatõusuga – sõidukilomeetri hind on 1. jaanuarist 30 eurosenti, kursi alusel oleks tulemus 26 senti. Samapalju kallineb ka sõidupäeviku alusel arvutatav erisoodustuse maksubaas. Näiteks kui töötaja teeb kalendrikuus 500 kilomeetri ulatuses erasõite, peaks ta tööandjale nende katteks maksma 313 krooni senisest rohkem. 

Trahvimäärad ümardatakse ülespoole, põhimõttel, et alla 1 000 eurosed trahvimäärad on ümardatud 10 euro täpsusega (näiteks rahatrahv MKS § 159 lõike 2 alusel – kursi järgi 447.38, uues seaduses 450 eurot), alla 10 000 eurosed trahvimäärad 100 euro täpsusega (näiteks sunnirahade summaarne ülempiir MKS § 91 lõike 4 alusel – kursi järgi 3 195.58, uues seaduses 3 300) ning üle 10 000 eurosed trahvimäärad avaldatakse reeglina 1 000 euro täpsusega (näiteks MKS § 1531 lõike 2 alusel – kursi järgi 12 782.33, uues seaduses 13 000 eurot).

Seega, trahvide tasumine läheb kallimaks – näiteks väärteo eest määratava rahalise karistuse trahviühik on edaspidi neli eurot, praegu 60 krooni, seeläbi on võimalik näiteks eraisikule tuludeklaratsiooni esitamata jätmise eest määrata senisest ligi 800 krooni võrra kõrgem trahv. Ka maksimaalselt määrata võidav sunniraha erineb kursi alusel tuletatust – näiteks pärast teistkordset hoiatust kohustuse mittetäitmise korral võib maksuhaldur määrata sunniraha 2000 eurot (kursi alusel oleks maksimum 1917 eurot).

Siinkohal tuleb arvestada, et lähtudes üldistest karistusõiguse printsiipidest omab seadus, mis kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Seetõttu võib täiesti aru saada, miks ei leia me ühegi trahvimäära ümardamist maksumaksjale soodsamas suunas.

Maamaksuteate väljastamise alampiiriks seatav 5 eurot vähendab tõenäoliselt väljasaadetavate teadete hulka ning seeläbi ka maksu haldamise ja kogumise kulusid. Kui käesoleva aasta alguses tõsteti alammäära 20 kroonilt 50 kroonini, jäi selle tulemusena väljastamata 128 000 maksuteadet.

Mõni hea uudis siiski kah - kui eriseadus ei sätesta teisiti, siis alla 10 eurost maksuvõlga sisse ei nõuta, praegu on menetluse alustamise piiriks 50 krooni, ja maksuvõlgade puudumise tõendi saab ka 15 eurot riigile võlgu olev isik (praegu 100 krooni).

Artikli autor on Margus Jõemaa, Ernst & Youngi vanem maksukonsultant.

Allikas: www.raamatupidaja.ee

Otsid kodu?