Kaarel Väer: noorte inseneride pealekasv on võtmetähtsusega
18. juuli

Eesti Puitmajaliidu uueks juhatuse esimeheks valitud Kaarel Väer peab eesmärgiks kaasa aidata maamärgina mõjuva puidust mahuka korrusmaja valmimisele Eestis ja majatootjate kõige põletavama probleemi, noorte võimekate inseneride puuduse lahendamisele.

Kaarel Väer, mis ajendas teid Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe ametikohta vastu võtma?

Olles juba eelnevad kaks aastat olnud puitmajaliidu juhatuse liige, olin selle toimetamiste ja teemadega juba tuttav ning soovisin panustada senisest enam. Kandidaate oli teisigi, aga kui eelmise juhatuse esimehe, Mateki tegevjuhi Sven Matsi periood juhatuse esimehena läbi sai, siis arutasime seda omavahel ja jõudsime selleni, et mina võiksin sel korral vedama hakata.

Meie liidu põhimõte on, et esimehed vahetuksid ja et keegi poleks selles rollis mitu perioodi järjest. Nii tuleb alati värskeid ideid.

Millised on liidu juhina teie suurimad eesmärgid? Olete maininud, et soov on Eesti tööstuspoliitikas jätkuvalt tugevalt kaasa rääkida ja arenguid suunata. Kuidas seda tööd tõhusalt teha?

Eesti Puitmajaliit on siiamaani väga tugevalt nii tegevmeeskonna kui ka juhatuse esimehe näol Eesti tööstuspoliitika teemadel kaasa rääkinud, kavatseme seda jätkata. Hea meel on tõdeda, et aastakümneid on tehtud järjepidevat tööd – nii ekspordinumbrid kui ka kohalik puitmajaehitus liiguvad tõusu suunas.

Puitmajade, aga ka teiste puittoodete eksport on Eesti majandusele väga tähtsad, seda nii töökohtade loojana kui ka aina suurema lisandväärtuse tekitajana. Seda mõistavad ka meie ametnikud ja poliitikud. Sellest lähtudes on koostöö nendega olnud väga hea.

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Kaarel Väer. Foto: Raul Mee
Kuidas olete rahul liidu seniste tegemiste ja saavutustega? Kas puitmajatootjad teevad Eestis piisavalt koostööd või peaks ka selles suhtes olukord paranema?

Puitmajaliidu seniste tegemistega peab rahule jääma. Liikmeskonda on pidevalt kasvatatud, liidu peakontoris on palgal oma ala spetsialistid, terve aasta on täis ettevõtmisi ja liikmeid hõlmavaid üritusi.
Samal ajal pole ka unustatud koostööd teha. Julgen öelda, et puitmajasektor on üks sõbralikumaid sektoreid terves Eestis. Tootjad suhtlevad omavahel väga tihti: vahetatakse kogemusi, osaletakse koos messidel, tehakse ühiseid võistlusi ja üritusi.

Kuidas hindate praegu Eestis puitmajade tootmise tingimusi, alustades seadusandlusest, materjalide kättesaadavusest ja lõpetades tööjõuga? Kus võiks olukord kõige rohkem paraneda?

Kõike võiks parendada. Miks mitte seadusandluses leida lisapunkte, et maksusoodustustega eksportivaid sektoreid veelgi toetada ja anda seeläbi konkurentsieelis võrreldes teiste riikide tootjatega.

Materjalide, sealhulgas saematerjali kättesaadavus on just tipphooajal kevadest sügiseni olnud mõnikord probleemne. Samal ajal on aga näha, et kohalikud saeveskid investeerivad viimasel ajal jõudsalt, olukord paraneb. Kohalik Eesti saematerjal on väga hea kvaliteediga ja
majatootjate seas hinnas.

Tööjõu puhul võib öelda, et puidusektoris õnneks leidub oma ala tipptegijaid, kes on aastakümneid olnud selle tööga seotud ja teavad, mida on tarvis hea tulemuse nimel teha. Samal ajal peaksime väga tõsiselt mõtlema ka noorte peale – kuidas noori puitmaja- ja puidusektorisse aina rohkem meelitada. Kui tööealine elanikkond järgmiste aastatega ei kasva, on noorte pealetulek võtmetähtsusega. Miks peaksid noored valima töö just kohalikus tugevas puitmaju tootvas firmas, mitte Tallinna või Tartu start-up’is? Seda peaks juba praegu küsima iga Eesti
puitmajatootja.

Artikli autor: Lauri Leet, ajakiri Ehitaja

Otsid kodu?