Ettevõtted on hädas spetsialistide leidmisega
14. august

Oskustöölistest on puudus pea kõigil tööstusettevõtetel ja see probleem üha süveneb. Mitmeid spetsiifilisi erialasid Eesti kutsekoolide programmides ei õpetata ja vajaliku kutseoskusega töötajad tuleb ettevõtetel endil välja koolitada. Kuid ka koolitamiseks sobivaid inimesi on raske leida.

Eelmise nädala lõpus tekitas Läänemaa elanikes paanikat PKC Groupi Haapsalu tehase sulgemine, kuna aasta lõpuks koondatakse 347 töölist. Tehase sulgemist põhjendati just töökäte vähesusega.

CV Online’i turundusjuhi Heikko Grossi sõnul on praegu Eestis kõigi valdkondade peale oskustöölistele kokku umbes 200 tööpakkumist. Ettevõtte kohta on keskmiselt kaks pakkumist, seega aktiivsed töökuulutused on umbes sajal ettevõttel.

Üks võimalus oskustööliste puuduse leevendamiseks on teha tihedamat koostööd haridusasutustega. Üks viimaseid näiteid on Elroni ja Tallinna Tehnikakõrgkooli koostöö uute rongijuhtide koolitamiseks. «Kõrvalt vaadates tundub, et pahatihti jääb ettevõtete ja haridusasutuste koostöö vägagi piiratuks või jääb see soovunelmaks mõlema jaoks, sest tihedat koostööd tegelikult ei tehta,» leidis Gross.

Teiseks on alati võimalik ettevõttel endal sobivat tööjõudu omal käel koolitada. Mõlemad mainitud võimalused on ressursimahukad, aga kahjuks häid, odavaid ja kiireid lahendusi ei tundu olevat, tõdes Gross. Ta lisas, et veel jääb ka võimalus eelnevalt välisriikidesse tööle suundunud eestlasi tagasi meelitada. Seejuures tõstatuvad uued küsimused ja probleemid.

«Teatud mõttes on praegune olukord nii-öelda lõiv, mida meil tuleb maksta selle eest, et eriti kriisiaastatel läks hulk eestlasi Soome, aga ka teistesse põhjamaadesse tööle,» leidis Gross.

Osaühing TMB Element toodab Tartus monteeritavaid raudbetoonelemente ning oskustööliste järele on vajadus suur. Ettevõtte juhataja Taavi Vesperi sõnul ei ole nende ettevõttes ja Soome samalaadsetes ettevõtetes pakutav palgavahe suur, kuigi inimeste ajudesse on kinnistunud arusaam, et vahe on vähemalt kahekordne. «Tegelikult jääb TMB Elemendi tehases oskustööliste brutopalk vahemikku 1500–2500 eurot ning Soomes võib sama töö eest teenida 2000–3000 eurot,» kommenteeris Vesper.

Vesperi sõnul unustatakse aga suurema palga lummuses tihtipeale ära välismaal töötamise miinused, nagu suuremad elatuskulud ja paljude Soomes töötavate eestlaste puhul ka iganädalased või -kuised transpordikulud, mis kokkuvõttes sealse palga Eesti omaga võrdsustavad.

Vesperi sõnul on oskustöölistega alati probleeme, mitte ainult neil, vaid ka teistel firmadel. «Praegu on olukord eriti vilets, kuna on suveperiood,» ütles Vesper, kes peab konkurentideks ehitusfirmasid, kes tõmbavad töömehed teatud perioodiks ehitusobjektidele. «Sügisel olukord jälle natuke paraneb.»

«Oleme kasutanud eri tööotsinguportaale ning ka kutse- ja ametikoolides kohapeal käinud, aga sobivaid töölisi on äärmiselt vähe,» selgitab Vesper.

Praegu oleks TMB Elemendil kindlasti vaja 10–20 oskustöölist, tunnistas Vesper. «Üldiselt on meie oskustöölised need, kes on varem ehituses töötanud, kuid veel parem oleks, kui nad oleks samalaadset tööd varem tehases teinud.»

Vesperi sõnul on nende oskustööliste hulgas neidki, kes varem aastaid Soomes töötanud. «Soome majandusolukord on praegu vilets, paljud tehased on ajutiselt kinni pandud ja selle tõttu hoitakse kindlasti kohalikku tööjõudu,» leidis Vesper. Tema sõnul on Soomes riiklikud abiprogrammid, mis toetavad tehaseid, et juhid hoiaksid oma töölisi. «Sellepärast lastakse eestlased lahti või saadetakse kodumaale ajutiselt või lõplikult tagasi.»

Eelmisel aastal oli probleem, et väljaõpetatud mehed suundusid poole aasta jooksul Soome tööle, kuid tänavu on natuke parem, tõdes Vesper. «Ressursivool on ikkagi Eesti poole rohkem, inimesed tulevad vaikselt tagasi.»

«Inimesed vaatavad alati palka, kuid üldine tendents on ikkagi see, et töölised on hakanud aru saama, et ei ole tasuv veeta elust mitu aastat välismaal ja võita sellega umbes 500 eurot kuus,» tõdes Vesper. Ta lisas, et mõni aasta tagasi, kui Soomes olid veel suuremad palgad, siis võis see ära tasuda.

Tartusse tulevad oskustöölised suuremas osas Lõuna-Eestist, Põlvast ja Võrust, tunnistas Vesper. «Üldiselt sõidetakse iga päev, kolm-neli meest autos, samuti on ka võetud üürikorterid, kuid nädalavahetuseks sõidetakse koju,» selgitas Vesper.

Hekotek on puidutöötlemise seadmeid projekteeriv ja valmistav masinaehitusettevõte Harjumaal. «Meie töötajate elukohtade geograafia on lai,» ütles Hekotekis 20 aastat tsehhijuhatajana töötanud Vahur Eggert. Hekoteki tööstus asub Tallinnast 13 kilomeetri kaugusel Jüris, kuid oskustöölised käivad tööle Tartust, Paidest, Raplast, Märjamaalt, Paliverest ja loomulikult Tallinnast ning selle lähiümbrusest.

«Kaugelt? Jah! Järelikult on nad head spetsialistid, või õigemini on nendest saanud head spetsialistid,» tunnistas Eggert. Tema sõnul on nii neid, kes sõidavad iga päev tööle, kui ka neid, kes on leidnud elamispinna sugulaste juures. «Seitse aastat sõitsid iga päev Rakverest mehed tööle, aga 12 aastat tagasi kolis tehas Jürisse ja sõit pikenes 15 kilomeetrit ning mehed loobusid tööst.»

«Meile tullakse kaugemalt tööle, kuna Hekotek maksab korralikku palka ja töö on huvitav ning kodukoha ligidal ei ole ilmselt spetsialisti väärtustavat tööd,» tunnistas Eggert.

Tartust ja Paliverest pärit töölised elavad Tallinnas sugulaste juures. Rapla ja Märjamaa inimesed sõidavad aga iga päev kodu ja tööpaiga vahet. «Tööle sõidetakse tavaliselt 60–70 kilomeetri kauguselt ja tagasi samapalju,» teadis öelda Eggert, kes lisas, et ka ostujuht sõidab samapalju.

Teet Habo töötab Hekotekis painutuspingi taga ning käib tööle Kehtnast. «Olen siin töötanud juba 11 aastat, ükspäev arvutasin kokku, et aastas sõidan ainult töö pärast 30 000 kilomeetrit, see teeb nende aastate peale kokku ju kaheksa tiiru ümber Maa.»

«Edukas firma peaks püüdlema sinnapoole, et tal oleks tööl ainult spetsialistid,» leidis Eggert. Tema sõnul tuleb oskustöölised ise välja koolitada, kui neid tööturult ei leia.

«Kahjuks on nii, et ka kõige lihtsama eriala spetsialist, kes tööturul liigub, ei ole meie firmale valmis spetsialist,» ütles Eggert. On ju igal firmal oma spetsiifika, oma nõudmised, väljakujunenud käitumisreeglid ning tavad.

Alati on kahju, kui hea spetsialist lahkub, tõdes Eggert, kelle sõnul uue töötaja koolitamine võtab Hekoteki kogemuste põhjal umbes pool aastat. «See tähendab «spetsialisti» ümberõpetamist meie spetsialistiks,» täpsustas Eggert, kellel on hulgaliselt kogemusi lukkseppade-keevitajatega. «Tulevad mehed ja taovad rusikaga vastu rinda – olen eurosertifikaadiga keevitaja – ja nõuavad Eesti mõistes päris kõrget palka.»

Hekotek organiseerib töötajatele ühisüritusi ka koos perekondadega. «See on hoidnud meie töötajaid koos ja äraminejaid on olnud suhteliselt vähe,» tunnistas Eggert. On olnud ka neid, kes on läinud ja tagasi tulnud ning tunnistanud Hekoteki häid töötingimusi ja töötajasõbralikku õhkkonda. «Alati ei ole palk kõige tähtsam.»

Töökäte puudus mõjutab Estanci nõukogu esimehe Raigo Tammo sõnul ettevõtet oluliselt. Estanc otsib eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga keevitajaid, aga ka kõrgharidusega projektijuhte ja konstruktoreid. Tammo sõnul leitakse parimad töötajad oma töötajate kaudu. «Rahulolev töötaja on parim tööjõu värbamise abivahend,» selgitas ta. Firma on proovinud töölisi leida töökuulutusportaalide kaudu, kuid need töötajad ei pruugi püsima jääda. Tammo ütles, et kõigi töötajate CVs väljatoodud oskused ei pruugi tõele vastata.

Tammo sõnul leidub neil töötajaid, kes iga päev sõidavad Jüri tootmishoonesse tööle Raplast või Risti alevikust Läänemaalt.

Liina Laanemets

Postimees


Otsid kodu?