Ettevõtlusminister: puidutööstused on muutunud Eestis järjest suuremaks ja võimekamaks
18. november

Ettevõtlusminister Liisa Oviir leiab, et puidu- ja mööblitööstuse heade kasvunumbrite taga on see, et kuna energiasäästu ja keskkonna hoiu tähtsus kasvab, siis suureneb ka puidu osatähtsus ehitusmaterjalina.

Kiiresti paisuv inimkond nõuab järjest enam ressurssi ja seisab seega tõsiste väljakutsete ees. Riigid otsivad kestklikke lahendusi. Globaalselt võttes on puit ainus tõsiselt võetav taastuv ehitusmaterjal, mille laiem kasutamine lahendaks paljud inimkonna ees seisvad probleemid nagu kliima soojenemine ja tervisliku elukeskkonna loomine.

Puidu kasutamine võimaldab vähendada üldist energiatarbimise taset ja õhku paisatavat süsihappegaasi kogust.

Siin võiks Eestil olla oma oluline roll. Koos põlevkiviga on puit Eesti olulisemaid loodusvarasid, millega me suudaksime jõuda maailmas kaugemale kui seni.

Eesti metsa potentsiaal tohutu

Näiteks puitmaja ehituseks kulub vähem energiat kui alternatiivsete materjalide kasutamisel ja puit on sada protsenti taaskasutatav. Ühe keskmise eramu ehitamiseks vajaliku puidu kasvatamiseks kulub Eesti metsades vähem kui üks minut. Seega on Eesti metsade potentsiaal ehitussektori energiatarbimise vähendamisel tohutu ja seda nii Eestis kohapeal kui ka eksporttoodangu kaudu teistes riikides.

Peale Eesti iseseisvumist on puidutööstus arenenud väga kiiresti kõrgtehnoloogiliseks tööstusharuks. Sektori lisandväärtus on kasvanud paarikümne aastaga 18 korda. Usun, et valdkonnal on lisapotentsiaali ning lisandväärtus võiks tulevikus tänasega võrreldes kahekordistuda.

Metsa ja puidutööstus on viimastel aastatel teinud läbi ka konsolideerumise, paljud ettevõtted on ühinenud või üle ostetud. See on puidutööstused muutnud suuremaks ja võimekamaks. See tähendab, et kasvanud on investeeringud tootmisseadmetesse, mille tulemusena on kasvanud efektiivsus. Metsa ja puidutööstuse tooraine, mis on valdavalt kohalik, kasutatakse peaasjalikult kõik ära.

Sektori ekspordi osakaal on üle 60%, mida toetab peamiste eksportturgude kinnisvaraturu seis, kus nõudlus puidu järele püsib jätkuvalt kõrge. Loomulikult on Eesti tööstuste toodang ka ühtlaselt kõrge kvaliteediga ja konkurentsivõimelise hinnaga, mis ühelt poolt on tingitud uutest seadmetest ent teisalt ka oskuslikust tööjõust.

Sektori üldisse tugevusse on panustanud ka riiklikud ekspordisuunalised meetmed, mille abil on ettevõtjad saanud luua kontaktvõrgustikke väljaspool Eestit.

Puitmajade eksport märkmisväärne

Seda, kuidas meie ettevõtjad on laienenud eksporditurgudele ilmestab hästi Kredex Krediidikindlustuse puidu- ja mööblitööstusele antud krediidilimiitide arv, mis on aastaga kasvanud 44%, limiitide maht on kasvanud 11%.

Eraldi nišidest tasub metsa- ja puidutööstusest rääkida puitmajade tootmisest, mis erinevalt suurtest saemartejali tootjatest kuulub Eesti kapitalile ning kus Eesti on Euroopa suurim eksportöör. Puitmaja tootjad on pikaajalise töö ja ka riigi abil loonud endale müügikanalid. Usun, et edasist arendust tehes on võimalik meie ekspordivõimekust veelgi tõsta.

Paindlikkus ja hea logistiline asukoht peamistele sihtturgudele on suurteks eelisteks. Kuigi see on keeruline, tuleks selles antud valdkonnas ekspordigeograafiat veelgi suurendada. Kui praegu on üheks suurimaks turuks Norra, siis kindlasti on veel ruumi laienemiseks nii Kesk- kui ka Lääne Euroopas, miks mitte ka Aasias.

Mööblitööstuses tugev konkurents

Kui vaadelda mööblitootmist, siis sarnaselt metsa- ja puidutööstusele on suur ekspordi osakaal (65,7%) ja väärindatakse kohalikku ressurssi. Kuna tegemist on tsükliliste kaupadega, siis on ka nõudlus väga tugevalt seotud kohaliku ja sihtturgude majanduse käekäiguga.

Seni on Eesti mööblitööstus olnud sõltuv Soome turust, kus majandus tänasel päeval naudib oma parimaid päevi. Osaliselt sellega võib põhjendada ka müügitulu langust 2014. aastal. Teistel põhjamaade turgudel pole Eesti mööblitootjatel seni õnnestunud tugevalt kanda kinnitada. Samas vabu tootmisvõimalusi on piisavalt, need on rakendatud 60-70%liselt.

Konkurents on ühtviisi tugev nii odavmööbli kui disainmööbli tootmises – mõlemal puhul on oluline sihtturu müügiagentide ja võrgustike omamine.

Puidusektorit raske alahinnata

Eesti puidusektori tähtsust on raske alahinnata – tegemist on suuruselt teise sektoriga arvuti- ja elektroonikatööstuse järel, mille müügitulu moodustab ligi 15% Eesti töötleva tööstuse müügitulust ning sektor tervikuna annab tööd ligi 30 000 inimesele. Sektori lisandväärtus töötaja kohta on võrreldav Eesti töötleva tööstuse keskmisega.

Kuna energiasäästu ja keskkonna hoiu tähtsus kasvab suureneb ka puidu osatähtsus ehitusmaterjalina, siit võib järeldada, et positiivne trend jätkub.

Eesti ettevõtted on konsolideerunud ja investeerinud efektiivsuse kasvatamiseks tootmisseadmetesse. Lisaks on ka Eesti tööstuste toodang ühtlaselt kõrge kvaliteediga ja kokurentsivõimelise hinnaga.

Ärileht kirjutas täna, et töötleva tööstuse languse kõrval on erand puidu- ja mööblitööstus, mille kasvunäitajad on endiselt head. Puidutööstus kasvas selle aasta septembris mullusega võrreldes üle 10 %, mööblitööstuses oli kasv 7,8 protsenti.

Allikas: ärileht.delfi.ee

Harmet OÜ puitmoodulitest korterelamu Norras

Harmet OÜ puitmoodulitest korterelamu Norras

Otsid kodu?