EstHus sihib kahekordset käibekasvu
09. oktoober

Ristkihtpuitpaneelide, element- ja moodulmajade tootja EstHus OÜ (endise nimega Puitpaneel OÜ) reorganiseeris viimase aasta jooksul oma tootmise ning avas juulis uue ristkihtpuit seinapaneelide (MHM) tootmisliini, mis on Skandinaavias ja Baltikumis ainuke. Ettevõtte käibemahud mullu küll kahanesid, ent aastaks 2020 plaanib EstHus müügimahte kahekordistada.
Uue tootmisliini avamine. Foto: EstHus OÜ

„Eelmise aasta käibelangus oligi põhjustatud sellest, et reorganiseerisime oma tootmise. Panime Tartus asuva tehase niiöelda pausile ja valmistasime ette uue tehnoloogia kasutuselevõtuks. Eelmise aasta viimases kvartalis sealt toodangut ei tulnud. Lisaks ehitasime valmis ka Vedu külas asuva teise tehase laienduse, just moodulite paremaks tootmiseks,“ rääkis ettevõtte juhatuse liige Janek Paabut. Mullu oli EstHus OÜ käive 4,2 miljonit eurot, aasta varem üle 5 miljoni. Käesolevaks aastaks käibekasvu ei prognoosita, ent kolme aasta perspektiivis on sihikule võetud 10 miljoni eurone müügimaht.

Ettevõte alustas tegevust 2009. aastal, mil majandussurutis Eesti ehitusturgu pitsitas. „Esimese hooga oli idee hakata tootma ristkiht puitpaneele, ettevõtte nimigi sai selle järgi pandud – Puitpaneel OÜ,  ent masu tõttu olime sunnitud idee teostamist edasi lükkama. Tegelesime siis elementmajadega aga kuna meil omal tootmist ei olnud, siis elemendid ostsime alltöövõtja käest. Ise tegelesime müümise, projekteerimise ja püstituse/ehitusega. Majad läksid ekspordiks, vajalik know-how, kontaktid ja kliendid olid meie kogemustega meeskonnal varasemast olemas,“ meenutas Paabut algusaegu.

EstHus OÜ meeskond. Foto: EstHus OÜ
2011. aastal osteti Tartusse tehasehoone ja alustati puitsõrestik majade tootmisega. Järgmise tootmisüksuse soetas ettevõte 2014. aastal Tartust 17 kilomeetri kaugusele, Vedu külla. Algselt 2500 ruutmeetrine tootmispind ehitati mullu 1000 ruutmeetri võrra suuremaks. Kahe tehase peale kokku on ettevõtte tootmispind nüüd 5350 ruutmeetrit. Muutuste tuules vahetus tänavu ka ettevõtte ärinimi: Puitpaneel OÜ asemel võeti ärinimeks 2011. aastast vaid kaubamärgina kasutusel olnud EstHus. „Est „ nagu Eesti ja „Hus“ tähendab rootsi ja norra keeles „maja“. Meie peamistel sihtturgudel on nüüd kohe selge, mis ettevõttega tegemist,“ selgitas Paabut.

Müügitulu ekspordist

EstHusi müügitulust 70% tuli mullu Rootsist, 14% Norrast ja 16% Eestist. Paabuti sõnul on käibe kasvatamine eesmärgiks kõikidel olemasolevatel turgudel, ent vaadatakse ka laiemalt ringi. Seose tooteportfelli laienemisega saame kombineerida erinevate konstruktsioonide baasilt ning pakkuda paremaid lahendusi. Norras on toodangu müügiga tegelemas uus koostööpartner ning aasta lõpul osaleb ettevõte ka sealsel ehitusmessil. Tänu uue tehnoloogia kasutuselevõtule on sel aastal tulnud palju päringuid Soomest ja lisaks Skandinaaviale on huvi tuntud ka Lätist ja Leedust. „Vaatame lootusrikkalt ka Saksamaa poole ning plaanime kindlasti koduturul aktiivsemalt toimetada. Konkurents turul on tihe seega tuleb tegevusareaali laiendada, et riske maandada ja mitte jääda sõltuvaks ühest turust,“ nentis ta.

Seni on edu aidanud saavutada kogemus ja pikaajalised kliendid, peamiselt arendajad, kes ikka ja jälle EstHusi tooteid eelistavad. Ettevõtte toodang jaguneb kolme gruppi: elementmajad, moodulid, täispuidust seinakonstruktsioonid. Kui eelmisel aastal läksid enim kaubaks moodulid, siis tänavu toodetakse elemente ja mooduleid võrdses mahus. Muutuse tooteportfelli toob aga uus toode – keemia- ja liimivaba ristkihtpuitpaneel. EstHusi toodangust valmivad peamiselt eluruumid: väikesed kortermajad, paarismajad, ridaelamud. Mullu oli neil käsil moodulitest suuremahuline 170 korteriga üliõpilasküla ehitus.

Tootmiseks vajalike materjalide hankimine ettevõttele peavalu ei valmista

Puidumaterjal, peamiselt kuusepuit, tuleb Eesti tarnijatelt. „Majatootjaid on Eestis palju ja müüjad on keskendunud nende teenindamisele. Meil on pikaajaline ning tore koostöö puitmaterjali tarniva RAITWOOD ´i, aknatootja Viking Windows`i, K-Rauta, Mechelin Eesti, Peetri Puidu ja paljude teistega,“ on Paabut rahul.

Aasta Tehasemaja 2017 konkursi üldvõitja ja parima puitkarkasamaja auhinna pälvis EstHus OÜ ridaelamukompleks Rootsis. Foto: EstHus OÜ
Aasta Tehasemaja 2017 konkursil sai majatootja üldvõidu ning pälvis parima puitkarkassmaja kategooria auhinna

Võidu tõi Rootsis ehitatud, 61 ridaelamuboksist koosnev kompleks, kus elamispinda kokku 7370 ruutmeetrit. Esile tõsteti projekti tehniliselt keerukaid lahendusi ja arhitektuurset terviklikkust. Paabuti sõnul oli projekt väljakutseks kogu meeskonnale ning tegemist oli mahukaima ja kalleima projektiga, mis ette võetud.

Tunnustust on ettevõte saanud ka varasemalt: leidnud äramärkimist Aasta Tehasemaja 2016 konkursil, pälvinud tiitlid Edukas Eesti ettevõte 2016 ja Eesti Gasellettevõte 2017. Paabuti arvates on ettevõtte edu taga hea ja motiveeritud meeskond, kes on pikaajaliselt valdkonnas tegutsenud. Kõik omanikud on samuti ise ettevõttes tööl ning see paneb pidevalt pingutama ja ettevõtet arendama.“ EstHus OÜ-s töötab 20 inimest. Koos tootmise ja püstitamisega tegelevate üksustega on EstHus grupis tööl ligikaudu 60 inimest.

Ühe aasta jooksul on ettevõte investeerinud umbes kaks miljonit eurot: möödunud aastal läks miljon tootmishoone laiendamiseks, sisseseade parendamiseks ja tarkvara soetamiseks, tänavu veel üks miljon tehnoloogilisteks uuendusteks. „See on olnud mahukas investeering, mis nüüd peab hakkama end tasa teenima. Kuna tehased on valmis, investeerime edaspidi müügi ja projekteerimise arendamisse. Otsime oma meeskonda müügi ja projektijuhimisega tegelevaid inimesi, samuti projekteerijaid,“ avaldas Paabut ja lisas: „Seni oleme müügitööd teinud oma väikese meeskonnaga vana rasva ja tutvuste pealt. Nüüd, kus ümberkorraldused tootmises on tehtud, on plaan kahekordistada aastaks 2020 käibemahte – võtame müügitöö fookusesse.“

Uus tootmisliin, kus valmivad keemia- ja liimivabad ristkihtpuitpaneelid (MHM), on lähipiirkonnas ainulaadne. Tehnoloogia on välja töötatud 2004. aastal ning seda rakendab Euroopas ligi 30 tootjat. EstHus ostis tootmisliinid Saksamaalt, kus on tosin tehast, mis seda tehnoloogiat kasutavad. Eestile lähim tehas, mis sellist tehnoloogiat kasutab, asub Poola lõunaosas. Seega on Skandinaavias ja Baltikumis oodata suurt huvi. „Küllap pole see tehnoloogia meile varem jõunud põhjusel, et investeeringumaht on üsna suur. Ent võttes arvesse, et puidu kasutus hoonete ehituses näitab kasvutrendi – üha enam ehitatakse puidust nii kortermaju, büroohooneid kui ühiskondlikke hooneid – on perspektiivid head. Meie siht ongi valmistada/ehitada suuremaid hooneid, on ju tegemist tugeva ja hea koormustaluvusega materjaliga, mis on samas kerge ja tagab meeldiva elukeskkonna. Üks meie soove on ka koduturu arendustes oma toodetega kaasa lüüa,“ rääkis Paabut.

Ristkiht puidutehnoloogia (MHM) võimaldab mahukate puithoonete ehitust

MHM (Massive Holz Mauer®) tehnoloogia võimaldab ehitada stabiilse ja tugeva konstruktsiooniga korrushooneid. „Puidukihid naelutatakse  üksteise suhtes risti kinni 23-millimeetriste alumiiniumnaeltega. Alumiiniumi kasutatakse just seetõttu, et saaks teha valmiskilbile erinevaid töötlusi: lõigata sisse aknavad, elektrisüsteemi paigaldustöödeks vajalikud sooned ja avad,“ selgitas EstHus OÜ juhatuse liige Janek Paabut.

MHM tehnoloogia töötas 2004. aastal Saksamaal välja Hans Hundegger. Esialgu ehitati seda tehnoloogiat kasutades peamiselt eramuid, ent materjali omadused võimaldavad ka suuremate hoonete püstitamist, seega on nüüdseks ristkihtpuitpaneelidest valminud hulgaliselt ka korruselamuid, lasteaedu, hotelle, büroohooneid. „Tegemist on viis korda kergema materjaliga kui betoon. Liimi- ja keemiavaba tehnoloogia võimaldab hoone sisekliimal ise reguleeruda. Ristkihtpuitpaneel „hingab“, konstruktsioon laseb auru läbi; imab, salvestab ja vabastab niiskust. Lisaks on paneelid hea heli- ja soojuspidavusega,“ loetles Paabut materjali omadusi.

Ta kinnitas, et ristkihtpuitpaneelidest hoone energiabilanss (tootmiseks kasutatud energia, transport, ehitus, hoone kasutamine ja lammutamine) on kogu eluea vältel parem mistahes muu ehitusmaterjaliga võrreldes. Vähetähtis pole ka paneelide paigaldamise kiirus ja suur täpsusaste. Paneele toodetakse ja töödeldakse Hundeggeri arvuti juhitavate CNC-masinate abil, mis töötavad millimeetrise täpsusega. 

KOMMENTAAR

Puit on Eestis alakasutatud
Kaarel Väer, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees

EstHus OÜ on Eesti Puitmajaliidu liige, tänavuse konkursi Aasta Tehasemaja võitja. Ambitsioonikas ja innovaatiline ettevõte, mille edu pandiks on tugev juhtkond, müügimeeskond ja insenerikompetents, pikaajalised kogemused tehasemajade turul. 

EstHus on kahtlemata väga hea partner mitmetele liidu liikmetele, kuna kaasab suuremahuliste projektide realiseerimiseks ka liidu teisi tootjaid. Juhatuse positsioonilt on hea näha, et liitu kuuluvad ettevõtted usaldavad üksteist ning teevad omavahel ka praktikas koostööd. 

EstHus´i innovaatilisus avaldub keeruliste ja suuremahuliste ehitusprojektide realiseerimises, tootmise optimeerimises läbi IT-lahenduste, tootmise automatiseerimises, uute tehnoloogiate juurutamises. Nende uus toode, ristkihtpuitpaneelid, mida nad nüüd toodavad, on minu arvates nii mõneski aspektis oma omadustelt paremad kui tuleviku betooniks nimetatud CLT (ristkiht liimpuit). 

Kogu ehitussektor liigub vähem keskkonda saastava tehnoloogia, energiasäästlikkuse ning tervislike materjalide kasutamise suunas, seega on nii puit kui uudne ristkihtpuitpaneel Eestis ilmselgelt alakasutatud. Usun, et eelkõige arhitektidel on hea võimalus seda muuta, järgides enam läänemaailma puitarhitektuuri kogemust ja praktikat.

Nõudlus puidust tehasemajade järele Euroopas kasvab ning on jõudnud 8,3 miljardi euro suuruse aastamahuni. See näitab, et turg tervikuna on väga suur, kuid neil tegutsevad ka väga tugevad kohalikud tootjad, keda kliendid eelistavad. Rootsis näiteks toodetakse aastas enam kui 1,5 miljardi euro väärtuses puitmaju, ent imporditakse vaid 70 miljoni euro väärtuses puitmaju, millest 75% tuleb Eesti tootjatelt. Nii et täidame riigi puitmajade impordivalmiduse ära, aga ülejäänud turuosa on vaja luua kohalikelt ettevõtetelt tööd üle lüües. Sama tendents kehtib ka ülejäänud eksportriikide puhul.

Majatootjate suurimateks väljakutseteks on inseneride puudus, järjest kallinev tööjõud ning sisendmaterjalide hinnad ja järjest tihenev konkurents eksportturugudel. Inseneride järelkasvu olukorda on võimalik parandada eelkõige läbi tõhusama koostöö ülikoolidega, sisendite kallinemist aitab leevendada tootmise efektiivsemaks ning automatiseeritumaks muutmine. Keeruline on konkureerida Läti, Leedu ja Poola majatootjatega, kelle palgakulud on oluliselt madalamad kui Eestis. Meil tuleb panustada eelkõige kvaliteedile, tõendada seda läbi toodete sertifitseerimise, tegema efektiivsemat turundust Eesti puitmajasektorile nii riigina, erialaliiduna kui tootjatena.

Artikli autor:  Tea Taruste pollumajandus.ee kaasautor

Otsid kodu?