Ehitise tuleohutus nüüd kõigi asi
03. november

Küttesüsteemide tuleohutusnõuded on 1. septembrist reguleeritud tuleohutuse seadusega. Ehitise valdajal tuleb küttesüsteemide puhastamise kohta pidada arvestust ja nõuda korstnapühkijalt tehtud tööde akti.

Enam ei vastuta hoone tuleohutuse eest ainult omanik ja päästeamet, vaid kõik, kes ehitist või selle osa valdavad: kõik ehitise kasutajad, elanikud, üürnikud, rentnikud, rääkis Hedman Partners Advokaadibüroo advokaat Liisa Linna. „Tuleohutuse seadusest tuleneb nüüdsest igale isikule kohustus järgida tuleohutusnõudeid. Isik peab kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust. Seda kohustust nimetab seadus enesekontrolliks,“ lisas ta.

Seaduses on kehtestatud nõuded ka ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamisele. Kasutusel olevaid küttesüsteemi osasid  tuleb puhastada vastavalt vajadusele ning kui küttesüsteemi dokumentatsioonis on ettenähtud puhastamise sagedus, tuleb seda järgida.  Igal juhul ei tohi uue seaduse kohaselt korstnaid puhastada  harvemini kui kord aastas ning küttesüsteemi võib puhastada vaid korstnapühkija kutsetunnistusega isik, tegi Linna ülevaate.

„Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib korstnapühkimist siiski ka ise läbi viia, kuid iga viie aasta tagant tuleb ka sinna korstnapühkija kutsuda. Korstnapühkija poolt väljastatud aktid peab ehitise omanik/valdaja säilitama kuni uue akti saamiseni,“ õpetas ta.

Korstnapühkija ja Potipoiss OÜ omanik Pepe Sussen rääkis, et aktil on oma vorm ning sinna peavad olema kantud teenuse pakkuja nimi, korstnapühkija nimi ja ka kutsetunnistuse number. „Seda viimast saab  kutsekojast kohe ka kontrollida, et soss-seppi ja hämajaid vähemaks jääks, ehkki ega mustalt tegijaid turul täiesti välja ei saa. Akti pöördele kirjutame ettepanekud, mida tuleohtlike küttesüsteemide puhul kasutab menetlemisel päästeamet,“ lisas ta.  

Susseni sõnul on ikka neid, kes arvavad, et korstnapühkijat pole üldse vaja. „Kui esimese korraliku külma ära on teinud ja lumi maha tuleb, kasvab tööde hulk kohe märgatavalt. Eks kujutelm on ikka kohati selline, et kuskil on majavalitsused, kuskil on töötud korstnapühkijad…Tegelikult oleme kõik ettevõtjad. Pühkijana tunnen muidugi rõõmu püsiklientidest, kelle juures juba kord käidud ja maja oma käe järgi ära sätitud,“ nentis ta.

Tallinna Korstnapühkijad OÜ omanik Raulis Romanovski lisas, et ehkki korstnapühkija teenuse vajalikkusest räägitakse enamasti vaid sügisel, võib töid aastaringselt võib teha. „Ja kui kuskilt hakkab suitsu sisse ajama, tuleb kohe korstnapühkijale helistada“. Firma koduleheküljel paneb ta klientidele südamele, et nood korstnapühkija tulekuks valmistudes ka redeli olemasolu kontrolliks ja selle valmis seaks, sest pühkija tööriistadeks on hari ja kulp. „Redelid peavad olema omanikul olemas. Meil pole redeliladu,“ märkis ka Sussen.

Sussen rääkis, et hinnakujundus võib teenusepakkujatel olla väga erinev. „Möödunud hooaeg oli väga pingeline, pisut tuli hindadega alla tulla.  Hinnakäärid võivad olla üsna suured – 30%, aga kui keegi saab pakkuda odavat hinda, andku tuld,“ sõnas ta.  Enamasti küsivad korstnapühkijad väljakutsetasu, millele lisanduvad summad töömahust sõltuvalt, ent on ka neid, kes töötavad tunnihinna alusel.


TASUB TEADA
- Tuleohutuse seaduse kohaselt tuleb küttesüsteeme puhastada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. 
- Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. 
- Küttesüsteemi omanik peab teadma, et puhastamise teenust võib majandustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus. 
- Küttesüsteemide puhastamise järgselt peab korstnapühkija väljastama korstnapühkimise akti.
- Ehitise valdaja peab teadma, et ta on kohustatud pidama küttesüsteemi puhastamise kohta arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise korstnapühkimise akti saamiseni.
- Üksikelamus võib isik küttesüsteeme puhastada ka enda tarbeks (see tähendab, et ei ole kohustuslik kutselise korstnapühkija kutsumine), seejuures tuleb järgida küttesüsteemide puhastamise nõudeid. 
- Üksikelamus peab üks kord viie aasta jooksul küttesüsteeme puhastama korstnapühkija  kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.

Allikas: Päästeamet

Tea Taruste
ehitusuudised.ee  

Otsid kodu?