Eesti puitmajasektoris on uus liider
03. juuli

Kokkupandavate puitehitiste tootja Harmet OÜ suurendas mullu käivet ligi neljandiku võrra 66,4 miljoni euroni, möödudes sellega isegi seni suurimast puitmajatootjast Kodumaja AS.

Harmeti tõus Eesti suurimaks puitmajatootjaks on olnud muljetavaldav. Firma müügitulu on kolme aastaga kasvanud enam kui kolm korda. Lisaks on teeninud ettevõte prisket kasumit, möödunud aasta küündis see veidi üle 5 miljoni euro, selgub Harmeti majandusaasta aruandest.

Harmeti juhatus kirjutab, et saavutas käibekasvu peamiselt tänu pikaajalistele koostöölepingutele tugevate tellijatega, mis on võimaldanud tootmist paremini planeerida ja efektiivsust kasvatada.

Ettevõte tegeles mullu eeskätt ruumelementidest hoonete projekteerimise, tootmise ja püstitamise ning ehitussoojakute tootmisega. Tootmine toimus Saue, Tutermaa ja Pärnu tehases.

Enamus toodangust müüdi Skandinaaviamaadesse. Ligi kolmveerand käibest tuli Rootsist ja 20 protsenti Soomest.

Harmeti käesoleva aasta peamiseks eesmärgiks on kõigi tehaste efektiivsuse parandamine. Juulis võetakse kasutusele uus tehas Harku vallas, Kumnas, mis on spetsiaalselt kavandatud ruumelementide suuremahuliseks tootmiseks. Kumnasse kolib ka ettevõtte peakontor.

Töö Harmeti tehases. FOTO: Mailis Ollino / Pärnu Postimees

Juulis palgatakse avatavasse tehasesse mitusada uut töötajat

Element- ja moodulmajade tootja avab sel suvel Kumnas Keila külje all uue tehase, mis teeb ettevõttest Eesti suurima puitmajade tootja. Tootmise laiendamine nõuab sadu uusi töötajaid ning seetõttu otsib Harmet aktiivselt inseneriharidusega projekteerijaid, kütte ja ventilatsiooni valdkonna erialaspetsialiste, CNC-pingi operaatoreid ning puusseppi-ehitajaid.

Uue tehase avamise tõttu töö spetsiifika muutub veelgi, misläbi lisandub hoopis teistsuguste töötajate vajadus ning noored koolilõpetajad on väga oodatud „Tippspetsialiste on täna Eestis tõesti keeruline leida,“ tõdevad Harmet OÜ juhatuse esimees Toomas Kalev ja personalijuht Maret Pulk, kelle sõnul peavad ettevõtted inimeste motiveerimiseks järjest rohkem pingutama. Selleks on Harmetis avatud oma koolituskeskus, mis annab võimaluse enne tööle asumist omandada teadmised ohutustehnikast ja töövõtetest. Samuti tegeleb moodulitootja aktiivselt sellega, et kõigil töötajatel oleks töökohal tagatud turvalisus ja tänapäevased töötingimused.

Väga oluline on ka õiglane palgasüsteem, mis tagaks väärilise tasu vastavalt tehtud tööle. Selleks on Harmet investeerinud uude majandustarkvarasse, millega saab mõõta individuaalselt iga inimese panust, mida seni oli nii suure kollektiivi puhul keerukas jälgida.


Oluline on personali väike liikuvus

„Meie prioriteet number üks on kõik need 25 aastat olnud olemasolevate inimeste hoidmine ning motiveerimine. Selleks pakume näiteks ühisüritusi, omatöötajasoodustusi, võimalust liituda spordiseltsiga ning korraldame oma töötajate lastele sündmuseid,“ loetleb Maret Pulk. „Iga ettevõtte jaoks on suur tunnustus, kui nende personali voolavus on marginaalne: see näitab, et tegemist on stabiilse ning eduka firmaga, kes tunnustab ja hoolib oma töötajatest. Harmet võib uhkust tunda, sest meie personali liikuvus on tõesti väike.“

Uusi vajaminevaid inimesi otsitakse nii personaliotsingufirmade kui ka sihtotsingu kaudu, samuti on Harmet olnud üks tublimaid Eesti ettevõtteid, kes riikliku programmi kaudu on kaasanud töötajaid ka Ukrainast. „Kuid eriti suur heameel on tõdeda, et meie uute liinide ja tehnoloogia vastu tunnevad väga suurt huvi just noored. Teeme tihedat koostööd Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Tallinna Ehituskooliga ning aastas võtame praktikale kummastki koolist üle 10 praktikandi, kellest enamik jääb meile tööle,“ räägib Maret Pulk.

Pärnu Kutsehariduskeskusega toimub koostöö Õpipoisiõppe raames, mis tähendab kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostööd nii praktika kui ka õppeprogrammide puhul ehk kool valmistab ette just selliseid spetsialiste, nagu Harmetis tulevikus vaja on.

Toomas Kalev lisab, et automaatliinid on tõesti põnev teema ning tänane tootmine on hoopis teine asi, mis varem: tarvis on teadmisi arvutitest ja programmidest, samuti insenerialast taipu ning oluline on pidev soov õppida ja areneda.


Harmet tõstab puitelementide osakaalu tootmises

Harmet OÜ sai alguse 1992. aastal metalltoodete valmistamisega, mis moodustab ettevõtte käibest vaid mõne protsendi. Tänavu suvel valmiv uus tehasehoone toob aga plaanide kohaselt kaasa suure tõusu puiduelementide tootmises ning samuti on kavas metallitöötlemise elustamine.

Saue, Pärnu ja Tutermaa kõrval juba neljanda tehase käivitamisel peaks Harmetist saama Eesti suurim puitmajade tootja, kes annab senise 450 inimese kõrval tööd veel 200 uuele töötajale. Kumna külas asuv 26 000 m2 suurune tehas avatakse tänavu juulis.

Harmeti põhiturg on Skandinaavia ja Põhjamaad ning sihtgrupiks suuremad ehitusettevõtted ja kinnisvaraarendajad. Samuti rendiettevõtted, mis tegelevad ehitussoojakute rentimisega ehitusettevõtetele ja ajutiste koolimajade ja lasteaedade rentimisega omavalitsustele.

Toodangu paigaldamisega üle Euroopa tegeleb Harmeti tütarettevõte Harmet Modular Building ning keerulisemate eriprojektidega tegeleb tütarfirma Harmet Constructions. Lisaks on majatootjal filiaalid Soomes, Norras ja Rootsis.

Allikas: Postimees Majandus 24/Lennart Ruuda, Äripäev

Otsid kodu?