Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula: suurendame riiki tuleva ja vähendame riigist lahkuva raha hulka
14. märts

Eile Riigikogus toimunud konverentsil ''Ideed, mis toovad majanduskasvu'' esitles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees, AS Toftan tegevjuht Martin Arula majandusliku heaolu valemit. „Suurendame riiki tuleva raha hulka ja vähendame riigist lahkuva raha ja tööjõu hulka – riigis ringlev raha jõuab nii rohkemate inimesteni,“ oli Arula põhisõnum. Just selline valem on majanduse arengumootorina end aastakümnete jooksul tõestanud praktiliselt kõigis heaoluriikides ja sellel peaks põhinema ka Eesti majandusmudel, märkis ta. 

Erinevalt suuremast osast esitletud ideedest, mille realiseerumise eeldus on valdkonda täiendava ressursi leidmine, osutas Martin Arula Eesti riigis leiduvate loodusressursside efektiivsema ärakasutamise ja kohaliku tööhõive parandamise vajalikkusele.

„Usun, et majandusliku heaoluta pole õnnelikke inimesi,“ ütles Martin Arula. Majandusliku õnnetunde mõõtmiseks ja võrdlemiseks teiste riikidega on tema sõnul sisemajanduse koguprodukt – näitaja, mis mõõdab konkreetse ajaperioodi jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste väärtust.

„Riik saab kulutada nii palju, kui laekub kodanike tarbimisest ja tuludest. Eesti netoeksport, mis on aegu olnud negatiivne, tuleneb meie suutmatusest kujundada riigi ekspordipoliitikat ja muuta riigi ja kodanike tarbimisharjumusi,“ tõi Arula välja.

Riiki tuleva raha hulga suurendamiseks ja riigist lahkuva raha ja tööjõu hulga vähendamiseks tuleb Martin Arula sõnul esmalt inventeerida riigi eestvedamisel kõik loodusvarad. „Loodus- ja maavarad on osadel juhtudel ala- või väärkasutatud - seda erinevate piirangute või omandi väärkasutamise tõttu. Umbes 50% metsamaast, mis tähendab 11 000 km2, on pigem alakasutatud. Sarnane lugu võib olla põllumaaga. See kasutusest väljas olev maa võiks toota keskkonnasäästlikult toitu, energiat või süsinikuneutraalseid materjale.“

Selleks, et raha jääks riiki, pani AS Toftan tegevjuht ette arendada riigi Welcome to Estonia programm edasi Made in Estonia programmiks. Ehk täpsemalt: toodangu suurenenud lisandväärtuse kõrval on riigihangete ja toetuste puhul oluline väärtustada ka kohalike toorainete või teenuste kasutamist tootes.

„Täna istume siin saalis Hiinas toodetud plastmasstoolidel, selle asemel võiks olla Eestis keskkonnasäästlikult toodetud mööbel,“ tõi Arula näite. „Ostame riigihangete korras kodumaiseid kütuseid ja kaupu, arvestades toodete ja toorainete keskkonnamõju.“

10 aastaga on võimalik kodanike tarbimiseelistusi muuta kodumaiste toodete eelistamise kasuks, selleks tuleks koostada jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas oleva tarbimise meediaplaan. 9 miljardist importkaubale kuluvast eurost aastas on suunatav vähemasti 1,5 miljardit korraks tagasi riiki, hindas Arula. 1 miljardit eurot aastas säästaks riigi jaoks raha kohaliku taastuva kütuse kasutamine Venemaa gaasi ja vedelkütuste asemel.

Ainuüksi täna kasutamata puiduressursi arvelt võiks riigikassasse täiendavalt lisanduda 0,5 miljardit eurot aastas, koos puidule Eestis loodud lisandväärtusega oleks rahasumma juba 2 miljardit eurot. Metsa- ja puidutööstuse tootmisahelas saaks tööd täiendavalt 10 000 inimest.

Konverentsi „Ideed, mis toovad majanduskasvu“ korraldasid Riigikogu majanduskomisjon ja Arengufond.

Otsid kodu?