Sven Mats: meil on vaja puidust keskkonnamaja, mis näitaks, mida me suudame
02. september

Puidutööstus on küll Eesti majanduse seisukohalt äärmiselt oluline, ent siiani pole meil puitmaja, mis sobiks selle valdkonna võimalusi ja võimekust esindama, kirjutab Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees ja Matek AS tegevdirektor Sven Mats.

Eesti puidutööstus annab otseselt tööd 38 000 inimesele, kellest valdav osa elab väljaspool tõmbekeskusi, sageli just maapiirkondades. Metsaomanikke on Eestis ligi 110 000. Eestis on vähe tööstusharusid, mille mõju meie ühiskonnale oleks niivõrd laiahaardeline. Puidutööstus on ka kõige olulisem Eesti väliskaubanduse bilansi tasakaalustaja, puidutööstuse eksport ületab importi 1,2 miljardi euroga.

Eesti puitmajasektori võidukäik põhjamaades, Saksamaal ja Jaapanis ei ole tulnud üleöö. Nõukogude ajal põlu alla sattunud iidne ehitusmaterjal on vajanud kõvasti järeleaitamist. Õnneks on peale tulnud hulgaliselt ettevõtjaid, insenere ja arhitekte, kes puidu väärtust hästi mõistavad ja seda väärindada aitavad. Need inimesed on teinud ka Eestis hulka tööd, et lükata ümber puiduga seotud müüte näiteks selle tuleohtlikkuse või vastupidavuse kohta ning kellest paljud oskavad selgitada, kuidas ühe eramu jagu puitu Eesti metsades vaid minutitega taastub.

See kõik on loonud tingimused, et suudame täna müüa Eestis välja midagi oluliselt enamat kui lihtsalt puitu. Meil on ette näidata maailma kõrgeim puitkarkassist valmistatud kortermaja, mille planeerimise ja ehitamise protsessi on erialameedias väga pikalt jälgitud. Paraku teatakse aga laias maailmas seda hoonet kui Norra maja ning eestlaste osalus selle projekteerimisel ja ehitamisel on teada vaid vähestes ringkondades. Samas loovad just taolised etalonhooned eelduse kõrgema lisandväärtusega puitlahenduste müügiks, lisades lisaväärtusena kogu protsessi ka kõrgel tasemel arhitekti- ja insenerilahenduse.

Eesti puidusektor vajab märgilist hoonet

Ehitusäri põhineb suhetel, usaldusel, tegijate heal nimel ning võrdlustel. Meil on Eestis olnud võimalus kõike seda kasvatada ning arendada 25 aastat. Arusaadavalt oleme võrreldes oma Lääne- Euroopa konkurentidega nõrgemas positsioonis, kuid aeg oleks seda vahemaad lühendada. Eesti puidutööstusel on oma järgmise arengusammu tegemisel hädasti vaja innovatiivseid, suuremahulisi puidust maamärke, mille abil Eesti arhitektide, inseneride ja tootjate teoseid üle maailma eksportida.

Puidust keskkonnamaja oleks märgilise tähendusega hoone, sest millise muu asutuse või ettevõtte ehitis võiks olla võimalikult ökoloogiline ja keskkonnasäästlik, seda nii materjalide, ehitusprotsessi kui ka hilisema ekspluatatsiooni käigus. Teisalt on kavandatav maht piisavalt suur, mis tekitaks hea arhitektuuri ning innovaatiliste lahenduste puhul kindlasti suurt rahvusvahelist kõlapinda ja aitaks nii Eestit kui ka meie puitmajatööstust senisest oluliselt kõlavamalt maailmakaardile tuua.

Keskkonnamaja tellimise ja ehitusega looks riik lisandväärtust meie puidutööstusele, ehitussektorile, arhitektidele, inseneridele ja teadusasutustele ning suurendaks ka meie ekspordivõimekust läbi teadmispõhise lisandväärtuse loomise. Tegemist oleks hoonega, mis näitaks riigi võimekust targa tellijana. Peaaegu pool meie territooriumist on kaetud metsaga ning mets ja puit on meile leiva lauale toonud juba iidsetest aegadest peale. Puit on ajalooliselt olnud meie põhiline ehitusmaterjal ning umbes poole täna Eestis ehitatavate eramajade põhikonstruktsioon on puit.

Tulenevalt meie aastasadade pikkusest puumajaehitamise kogemusest, puiduressursi olemasolust ning oskustest ja teadmistest oleme Eesti puitmajatööstuse suutnud Euroopas väga konkurentsivõimeliseks arendada ning meie majatootjad on Euroopas puumajade esieksportijad. Eesti tootjad toodavad maju aiamajadest kõrgete puitkarkassist kortermajani.

Puidust keskkonnamaja väärtustaks meie põlist vara, metsa, ning aitaks suurendada meie tänast lisandväärtust veelgi, muutes tavalise palgi palgaks tuhandetele Eesti inimestele ning seda mitte ainult Tallinnas, vaid üle terve Eesti.

Otsid kodu?