2014 ehituses: vähenenud riigitellimus, uued hindamiskriteeriumid ja energiasäätlike hoonete levik
05. jaanuar

Äripäev teeb kokkuvõtte olulisematest sündmustest, mis 2014 Eesti ehitussektoris aset leidsid.

Läinud aasta märksõnaks oli uus Euroopa Liidu rahastamisperiood 2014-20, millega on kaasnenud investeeringute ning seega ka riigihangete osakaalu oluline vähenemine. Kuna riigipoolne nõudlus on madal ja riigitellimus vähenenud, keskenduti eelkõige eratellijale ja uutele ärisegmentideleErakinnisvara ehitustrend näitab tõusu, ent riigi tellimuste äralangemist see päris ära ei kata. Rahvusvahelised ehitushiiud NCC Ehitus ja Skanska lahkuvad, turule jäävaid kohalikke ettevõtteid see ei rõõmusta, sest uute asmele tekib uusi, väiksemaid ja kehvema teadmistepagasiga konkurente, mis üldist taset põhja kisub.

Jätkuvalt vaieldakse teemal, kas kehva tulemuse eest peaks vastutust kandma projekteerija või ehitaja ning kuidas pääseda hangete madalaima pakkumise valimisega kaasnevast kehva tulemuse taagast. Esimesi arglikke samme tehakse liginullenergiahoonete ehitamises - riigisektori uusehitised peavad viie ja eraettevõtted kaheksa aasta pärast täitma uusi energiatõhususe miinimumnõudeid -, ent paljud õigeaegset üleminekut  2019. aastal realistlikuks ei pea.

Ehitajate kindlustunne madalseisus

Euroopa Liidu abirahade vähenemine tõi Eesti ehitussektori kindlustunde 2010. aasta teise poole tasemele, näitas jaanuaris Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) kindlustunde indikaator.

EKI direktori Marje Josingu teatel nimetas 73% ettevõtjaid olulisimaks käibe kasvu takistavaks teguriks vähest nõudlust. TREV-2 Grupi juhatuse esimehe Erki Mölderi sõnul oli ehitussektori kindlustunde madala taseme põhjuseks eurorahade vähenemine, kuid nõudlust pärssis ka nõrkus nii riigi- kui erasektoris. Mölder prognoosis turul tegutsevate ettevõtete arvu vähenemist ja väiksemate mahtudega kohanemist. 

PR Betooni suurosaniku ja juhi Peep Roosmann märkis, et riik võiks rohkem panustada ehitusse, aga ehitajaid on teisalt ka liiga palju.

Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink ei pooldanud riiklikule abile lootmist, vaid soovis näha rohkem iseseisvat mudelit , ta soovitas vaadata ettevõtetel ressursse rohkem seestpoolt, sest varem või hiljem  väheneb või kaob lõplikult Euroopa Liidu abirahade hulk ehitussektori suunal.

Energiasäästlikud ärihooned

Tallinna avati energiasäästlik Navigatori büroomaja, millel on LEED Gold sertifikaat. Maja ehitust juhtinud investeerimisfirma Capital Milli arendusjuht Tanel Samuel rääkis, et n-ö klaaskuubikute, kus maast laeni on ainult klaas, aeg hakkab läbi saama ning uute hoonete rajamisel lähtutakse üha rohkem energiasäästlikusest.

Navigatori ärimaja ei olnud sugugi mitte ainus energiasäästlik hoone, kaasaegse säästliku terminali avas Eesti üks kiiremini kasvavaid logistikafirmasid Logistika Pluss. Lisaks lähtutakse keskkonnasõbralikkusest ja energiasäästlikusest Ülemiste City tehnoloogialinnakusse rajatavates büroomajades.

Ehitajad kallis ehitushinnas probleemi ei näe

Veebruaris toimunud Äripäeva kinnisvarakonverentsil rääkis Arco Vara juht Tarmo Silla, et Eestis maksab korteriarenduses ruutmeetri ehitamine  700-1000 eurot ehk kolm-neli korda enam Arco Vara Bulgaaria arendusest, kuigi sealne kvaliteet on Eestiga võrreldav. Kui Arco Vara juhile terendasid Eesti kõrges ja pidevalt kallinevas ehituse hinnas ohumärgid, pidasid teised ehitusfirmad hinnataset õigustatuks. 

"Mina Tarmo Silla väitega ei nõustu, ehitushinnad ei ole tegelikult probleem. Pigem tekitabki see muret Arco Vara sugustele firmadele, sest nad ei saa praeguste hindade juures suuri kasumeid teenida," märkis Mapri Ehituse omanik Margus Väärsi, kelle sõnul hinnad viimasel ajal pigem ei ole muutunud. Tema sõnul polegi 40 protsenti kasumit normaalne, vanasti oli see Eestis jabur, mujal maailmas ei ole arenduskasumid üle 20-30 protsendi olnudki.

Hoonete "rohemärgistamine" veel lapsekingades 

Ehkki sertifitseerimine võiks aidata kaasa kvaliteetsete, säästlike ja jätkusuutlike hoonete ehitamisele, tehes sellest igapäevase praktika, täna Eestis ühtne süsteem puudub, mistõttu klient on olukorras, kus ehitise kvaliteedi osas garantiisid pole. 

Standardiseerimise turg on välja kujunemata ja pole üht kindalt süsteemi. Lisaks on nõuded hoonetele ajas muutuvad ja kui mõnele hoonele on paari aasta eest omistatud energiamärgis A, siis praegu oleks tegemist B või C energiaklassiga, 
Ehkki osapooled nõustuvad, et vanamoodi enam ehitada ei saa ja eristuvad enne kriisi ja pärast kriisi ehitatud hooned ning energiatõhususele pööratakse suurt rõhku, näitavad TTÜ uuringud energiamärgistest, et need ei ole eriti usaldusväärsed.

Hiinlased printisid 10 betoonmaja 24 tunniga

Sel aastal tuult tiibadesse saav 3D printimine mõjutas ka ehitusvaldkonda. Hiinas printis aprillis ehitusettevõte WinSun Decoration Engineering CO 10 maja, kasutades selleks uuesti ringlusesse võetud materjale. See pole esimene katse majade printimisel. Varem on sellega tegelenud California ülikooli teadurid.

Samuti on 3D majade printimisega tegeletud ka Hollandis, kuid sealne tehnoloogia näeb välja plastist telliste väljaprinitmisena, mis hiljem pannakse kokku nagu LEGO. Hiinas prinditi majad ehitusplatsil kohapeal, kus valmisprintitud elemendid kokku monteeriti. Betoonelemendid valmistati taaskasutatud materjalidest ja tööstusjäätmetest.

Kas Eesti ehitajatele terendab uus tööpõld - Rootsi? 

Augustis teatas Rootsi hiiglasuurest riiklikust ehitusprogrammist. Kuna Helsingi ümbruses oli palju erinevaid planeeritavaid projekte ja Soome Eestilile nii kultuuriliselt, keeleliselt kui geograafiliselt lähemal, Eesti peatöövõtufirmade invasiooni Skandinaaviasse ei usutud. Takistuseks sai ka ehitusinseneride passiivsus, mis ei toeta ehitustööde täisteenuste importi, lisaks on enamikel Eesti firmadel selleks piiratud rahalised ressursid. Ehitusfirmade sõnul ei ole Eesti töömehed enam Skandinaavias odavtööjõud - selle koha on hõivanud lätlased, ukrainlased, bulgaarlased ja teised, kes on nõus tegema tööd madala tasu eest ja elama kitsastes oludes. Siiski märkis Soome ehitusliidu juht Matti Harjuniem, et eestlased küsivad oma töö eest liiga vähe raha ning ei nõua paremaid elutingimusi. "On kurb näha laupäeval ja pühapäeval töötajaid, kui sa tead, et nad ei saa oma töö eest piisavalt palka," ütles Harjuniem.

Euroopa surub peale liginullenergiamaju

Viie aasta pärast peavad riigisektori uusehitised täitma uusi energiatõhususe miinimumnõudeid, eraettevõtted kaheksa aasta pärast. Ettevalmistused üleminekuks on alanud. Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) energiatõhususe valdkonna juhi Allan Hani sõnul on RKAS teinud pikalt eeltööd, et olla valmis liginullenergiahoonete rajamiseks. Üldiselt hindab ta väljavaateid heaks. Ühe olulise sammuna on lisatud energiatõhususe kriteeriumid RKASe poolt korraldatavatele arhitektuurikonkurssidele. Üldise probleemina toovad paljud valdkonnaga seotud tootjad ja projekteerijad välja, et kuigi seadus rakendub esimestele projektidele juba 2019. aastast, ei ole piisavat arvu valmisehitisi, mille peal seiret saaks läbi viia ja uute normide ning tehnoloogiate mõjusid hinnata. Samuti jääb puudu tellijapoolsest tahtest. 

TTÜ möödunud aastal rajatud Eesti esimene liginullenergia-testmaja pakub esimesi tulemusi ülimalt energiatõhusa hoone hinnast ja mõttekusest, projekteeritakse ka esimesi avalikke hooneid, näiteks esimest liginullenergia koolihoonet Põlvasse. Tartu Ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring ütles, et praegune vähene arendustegevus on omamoodi arusaadav, kuna liginullenergiahoonete puhul on käigus tõepoolest palju uut. 2019. aastaks liginullenergiahoonetele üle minekut Mauring kuigi realistlikuks ei pea, kuna Eestis on selleks lihtsalt vähe kogemust ja arendustegevust.

Ökoehitus liigub ka kontoritesse

Eestis on viimaste aastate jooksul tekkinud mitmeid ehitusfirmasid, mis on keskendunud ökoehituslahendustele. Ehkki üldjuhul on ökoehituse ettevõtete klientuuriks eraisikud, leidub ka erandeid ning mõnikord kasutab ökoehitust pakkuvate firmade teenuseid ka mõni ettevõtja oma büroopindade renoveerimisel või väljaehitamisel, kirjutasime oktoobris. Tõsi küll, esialgu on keskkonnasõbralikkusele, energiasäästlikkusele ja bioenergeetilisele lähenemisele rõhuv stiil esindatud rohkem kodukontorites, mitte suurtes büroohoonetes.

Suurimad tegijad lahkuvad

Aasta lõppemisega lõpetavad Eestis tegevuse nii Skanska kui NCC Ehitus. Konkurentide hinnangul ei suudagi nii suured ettevõtted siinsel turul kaua vastu pidada. Tugevate konkurentide lahkumine kohalikke ettevõtteid ei rõõmusta, ka ei tee see samm turgu kuidagi lahedamaks - ühe suure ettevõtte asemele tekib hoopis mitu väiksemat konkurenti. "Pigem olgu üks suur ja tugev kui kolm väikest, mistõttu on kohe rohkem konkurente ja tase kehvem. Üksiküritajatel puudub piisav kapital. Kui rahavoog kannatab, on firma raskustes nii partnerite kui tellija ees.  Sellistel organisatsioonidel on küll madalad kulud, kuid puudub piisav spetsialistide pädevus. Tihti saadakse sellistes organisatsioonides tööd osavalt lobistades, mis on otseselt tellija arvelt," märkis Kaamos Ehitus OÜ tegevjuht Kaupo Koitla.

Allikas: ehitusuudised.ee

Otsid kodu?