Puidu eelised


Miks just puit?

Sest puit on meeldiv ja soe materjal, lisaks aitab tema tarvitamine pidurdada kliima soojenemist. Olukorras, kus maakera kasvav rahvastik vajab üha enam toitu ja seega ka rohkem põllumaad, ei saa loota kasvufaasis – mil mets peamiselt süsihappegaasi seob – oleva metsa tekkele uute metsamaade loomisest. Selleks, et uus metsapõlvkond saaks tekkida, tuleb vana raiuda ja puitu kasutada. Parim koht kasutamiseks on ehitus, sest ehitistes olev puit tõmmatakse süsinikuringest välja pikaks ajaks, ja kui puitmaja kunagi lammutatakse, on puit kasutatav kas energia või näiteks puitlaastplaatide tootmiseks.

Energiasäästlikkus

Energiat säästab puit nii tootmisel kui ka kasutamisel, näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Madala energiatarbega majad ehitatakse valdavas enamuses puitkarkassile, sest muudest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordades kallim.

Arvutuslikult on tänu puitkarkassil seinte väiksemale paksusele sama kandekonstruktsiooniga võimalik saavutada 3% täiendavat põrandapinda, mis ruutmeetri hinna 1000 euro juures annab iga 100 m2 kohta 3000 eurot lisatulu. Seetõttu kombineeritaksegi puitu teiste materjalidega.

Helipidavus

Halb helipidavus ei ole mitte puitmajade, vaid kõigi halvasti ehitatud majade probleem – on ju paljudki meist kirunud nõukogudeaegsete paneelmajade läbikostvust. Puitkarkassil seinte helipidavus võib olla väga hea, sest nad sisaldavad rohkelt poorset materjali ja on kihilise struktuuriga.

Löögimüra ülekande puhul on puitkonstruktsioon halvem vaid madalate helisageduste juures. Sel juhul aitab põrandale massi lisamine – varem kasutati liivakihti, praegu u 5 cm betoonikihti. Nii õhu- kui ka löögimüra ülekandel on otsese ülekandega võrreldes suuremaks probleemiks heli ülekandumine läbi külgnevate konstruktsioonide. Selle tõkestamiseks on töökindlad lahendused olemas: vältida tuleb materjalikihtide katkematut üleminekut ühest ruumist teise, näiteks peavad betoonikiht ja vahelaeplaadid vaheseinte juures olema katkestatud, seinakatteplaatide liitumisel laega tuleb kasutada elastseid tihendeid või vuugitäiteid jne.

Tulekindlus

Puitmaja pole kivimajast tuleohtlikum. Seda loomulikult siis, kui maja on õigesti projekteeritud ja ehitatud. Tuleohutusnõuded on riikide lõikes küll erinevad, kuid põhjus on pigem seotud traditsioonide ja eelarvamustega.

Muidugi võib juhtuda, et konstruktsioon, mis arvutuslikult tagab näiteks puidust liftishahtile või trepile vajaliku tulepüsivuse, on liialt kallis ja otstarbekam on need osad teha muust materjalist.

Niiskus

Puitmaja ehitamisel on vaja jälgida, et kasutatav puit ei saaks märjaks enne, kui katus karkassi kaitsma hakkab. Muidugi ei peeta silmas vihmasabinat, vaid tõsist leotamist, mida tuul ei jõua pinnakihist välja kuivatada. Kuna puitkarkassi monteerimine käib suhteliselt kiiresti, eriti element- ja moodulmajade puhul, on seda nõuet kerge täita, ja niiskuse peale mõtlema ei pea. Kivimaja puhul peale karkassi püsti saamist probleemid alles algavad: niiskus tuleb seintest välja saada.

Hind

Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Puidu kasutamine võib teiste materjalidega võrreldes olla nii kallim kui ka odavam, kõik sõltub eesmärgist. Puidu õnnetus on selles, et kui näiteks projektis on kirjas Fibo plokk, siis pole odavat asendusmaterjali kuskilt võtta, kuid kuivatatud ja tugevussorteeritud karkassipuidu asemel saab lihtsalt kasutada suvalist odavpuitu. Puidust vahelae võib teha piisavalt helikindla, ent selle arvelt on võimalik ka päris tuntavalt säästa. Seepärast on maja ehitamisel ennekõike vajalik selgeks teha eesmärk - kas ehitada võimalikult odavalt või eelkõige kvaliteetselt. Taoliseid otsuseid tuleb langetada igasuguse ehituse korral, ent puidu puhul on mänguruum laiem. Asjatundliku projekteerimise korral ei tohiks korralik puitmaja muudest samaväärsetest majadest sugugi kallimaks osutuda, pigem vastupidi.

Kestvus

Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on Eestis ja mujal tänaseni püsivad väga vanad puitmajad - Eestis on säilinud kuni 300 aasta vanuseid palkehitisi, mujal Põhjamaades leidub aga ka 800 ja isegi 1000 aastaseid puithooneid.

Allikas: puuinfo.ee